Wireless, Wifikaardistajad e. Wardrivers of Estonia

Tarbijakaitse: mobiilse interneti piirang tuleb esitada numbriliselt

2011-02-18T17:37:00.000+02:00

Tarbijakaitseamet käivitas eelmisel aastal menetluse EMT mobiilse internetiteenuse kiiruse- ja mahupiirangute seaduslikkuse uurimiseks ning on seisukohal, et piirangud tuleb kliendile numbriliselt välja tuua.

Teenusepakkujal on oma toodetele ja teenustele õigus seada piiranguid ning tingimusi enda äranägemise järgi, kuid sellisel juhul on kohustuslik tarbijat eelnevalt neist ka teavitada, selgitas BNSile tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski.

«Juhul kui «piiramatu kasutusega» teenusel on siiski piirangud, tuleks need ka ära tuua. Kindlasti tuleks ära märkida, mis see nõndanimetatud mõistlik mahukasutus on. Ei saa eeldada, et tarbija sellist asja ise otsima või huupi arvama peab,» märkis Turetski.

«Arvestades seda, et aina rohkem inimesi kasutab moodsaid mobiiltelefone, kus on netiühenduse olemasolu korral võimalik külastada erinevaid video- ja filmiportaale, tuleks kindlasti tarbijat teavitada, et selline tegevus ei kuulu mõistliku internetikasutuse mõiste alla. Tarbijakaitseamet peab mõistlikuks, et tarbijaid teavitatakse selliste tegevuste loetelust, millega võivad kaasneda täiendavad kulutused. Samuti peaks tarbija soovil ütlema talle ka piirangu numbriliselt,» lausus Turetski.

Paljudele EMT mobiilse internetiteenuse tellijatele tuleb üllatusena ettevõtte arusaam selle mõistliku kasutamise põhimõttest, millest lähtuvalt seab EMT tavapärasest suuremate andmemahtude laadimise korral ajutise, kuid olulise piirangu ühenduse kiirusele.

Allikas: E24

Kaubanduskeskus pöördub Reformi infokioski asjus politseisse

2011-02-15T15:43:00.000+02:00

Pärnu kaubanduskeskus Port Artur esitab politseile avalduse, et välja selgitada, kes ründas vabavõrgus olnud Reformierakonna reklaamkioskit, mille arvuti näitas ebasündsat materjali.

«Port Artur vabandab Reformierakonna ja avalikkuse ees, et kaubanduskeskuses rünnaku alla sattunud Reformierakonna infokioski arvuti näitas ebasündsat materjali. On äärmiselt kahetsusväärne, et selline juhtum aset leidis,» teatas keskuse pressiesindaja Ave Reinson.

Ta lisas, et Reformierakonna arvuti oli ühendatud vabasse WiFi võrku, mis on mõeldud kasutamiseks kaubanduskeskuse külastajatele.

Pärnu Postimees kirjutas, et Port Artur 2 kaubanduskeskusesse paigaldatud infokiosk, mis on programmeeritud kuvama Reformierakonna reklaami, näitas eile õhtul ja täna hommikul vaatajatele üle 12 minuti pikkust lõiku pornofilmist.

Allikas: PM

Reformierakonna infokioskisse murti avaliku WiFi kaudu

2011-02-15T15:41:00.001+02:00

Pärnus Port Artur 2 kaubanduskeskusesse paigaldatud infokiosk , mis on programmeeritud kuvama Reformierakonna reklaami, näitas eile õhtul ja täna hommikul vaatajatele üle 12 minuti pikkust lõiku räigest pornofilmist.

„Ilmselt ei olnud arvuti turvalisus piisaval tasemel ja keegi muutis wifi võrgu kaudu ära Reformierakonna lehekülje, mida arvuti oli näitama pandud, ja suunas vaataja selle asemel pornosaidile,“ kommenteeris Anton pärast Reformierakonna ja Port Arturi infotehnoloogi spetsialistidega konsulteerimist.

Melts kinnitas, et arvuti oli kaitstud ja turvaline. Tema sõnutsi rünnati arvutivõrku.

Sündsusetu video näitamise lõpetas täna veidi pärast kella 10 Port Artur 2s reklaami vahendamisega tegeleva agentuuri Wigur projektijuht Tair Anton, kes Pärnu Postimehe toimetajatelt juhtunust kuuldes arvuti toitejuhtme seinast välja tõmbas.

Enne ajakirjanikelt pornot näitavast arvutist kuulmist polnud Antonil probleemist aimugi. Ebasündsat pildirida kuvavast arvutist ei teadnud täna hommikul midagi ka mõnikümmend meetrit eemal leti taga istuv Port Artur 2 kaubanduskeskuse infopunkti töötaja ja arvutist pidevalt mööda jalutavad turvamehed.

Millal infokiosk Reformierakonna kodulehe asemel huvilistele pornofilmi näitama hakkas ei osanud Anton öelda. „Eile päeval, kui ma arvuti juures käisin, oli kõik korras,“ lausus ta.

Videoportaali Youtube riputatud videos on näha, et pornofilmi sai avalikust arvustist vaadata eile õhtul. Täna kella 11.30 paiku oli video portaalist eemaldatud.

Antoni jutu järgi on Reformierakonna infokioski arvuti, millel klaviatuur ja hiir puudub, ühendatud internetti läbi kaubanduskeskuse avaliku traadita interneti võrgu ja peaks näitama oravapartei kodulehe Pärnumaad puudutavat osa.

„Ilmselt ei olnud arvuti turvalisus piisaval tasemel ja keegi muutis wifi võrgu kaudu ära Reformierakonna lehekülje, mida arvuti oli näitama pandud, ja suunas vaataja selle asemel pornosaidile,“ kommenteeris Anton pärast Reformierakonna ja Port Arturi infotehnoloogi spetsialistidega konsulteerimist.

Reformierakonna Pärnumaa piirkonna arendusjuht Erki Melts ütles, et rünnak kaubanduskeskusesse paigaldatud infokioskile oli suur üllatus. „Mõnes mõttes on see piinlik, aga see näitab, kui haavatavad võivad olla ebaturvalised arvutivõrgud,“ lausus ta.

Reformierakonna kohalik arendusjuht märkis, et Tallinna kontoris, kus Port Arturi kaubanduskeskuses asuvas arvutis kuvatavat infot hallatakse, näitas sealne arvuti, et infokioski arvutiekraanil jookseb lehekülg, mida see on programmeeritud näitama.

Allikas: PP

Wifi-põlvkonna minimanifest veebiründe vastu

2011-02-02T14:37:00.000+02:00

Ja kuigi tunnen end kammitsais, kuidagimoodi mul see kirjutamine ikka edeneb. Kuni hetkeni, mil võõra uudishimu mu hapra mulli järjekordselt purustab:

“Kas Teie saite siin internetti?”

Seda juhtub igal pool. Saksamaal, Portugalis, Marokos. Emiraatides ja Suurbritannias. Hispaanias. Austraalias. Peale selle, et see déjà vu on lihtsalt tüütu, jääb tunne, nagu need inimesed ajaksid põrgulikus janus veekraani taga või oleksid prostatiidihaiged pissuaari otsingul.

Ja miks siis on nii? Vanem põlvkond, kuhu kuulub ka enamik võimuiharatest otsustajatest, pole ikka veel aru saanud, et nad ajavad asju uue võrgupõlvkonnaga. Nad on kinni analoogajastus. Neist paljud näevad internetiühendust hea äritegemise võimalusena. Aga see on suur viga: äri peaks selles ühenduses sündima, mitte ühendus ise äri olema.

Unustage rüperaalijad. See on evolutsioon. Võrgupõlvkond on unikaalne rüperaalijatejärgne liik: nende ainus aken reaalsusesse ja fiktsiooni on mobiilid ja iPadi-taolised digitaallauad; allalaadimise on autorikaitse tõttu asendanud striimimine.

Wifi-põlvkonna narratiivid on tunduvalt mõistetavamad hüpertekstidena, nende legitiimne eesmärk on olla kõikjal.

Võib ju öelda, et see, kes tahab, et tal igal pool ja alati internet oleks, liitugu ise mõne kohaliku odava telekom-operaatori mobiiliteenuste paketiga. Aga julgen vastu väita: teise riiki reisides teie kodupaketiteenused enamasti ei toimi või siis on roaming üle mõistuse kallis.

Wifi-ühendus peaks olema tasuta ja kõikjal kättesaadav. Ilma eranditeta. Kuidas on võimalik, et Deutsche Telekom kasseerib minult tunnise ühenduse eest kaheks eurot? Või Madridi lennujaam viis eurot poole tunni eest? Rääkimata hotellidest, mis müüvad internetiühendust pudeli šampanja hinnaga.

Institutsionaliseeritud piraatlus. Alatu rööv. Veebiröövi üks vormidest.

Ka seda, kui juba ühenduse pikendamiseks uuesti salasõna küsitakse, võiks käsitleda sissetungina: kes nad enda meelest on, et internetikasutaja metabolismi häirida? Mitte kellelgi ei tohiks wifi suhtes omanditunnet olla. Selle asemel, et küsida: “Kas teil oleks wifit vaja?” peaks küsimus olema: “Kas teil on wifiga probleeme?”.

Ehk siis: wifi-solidaarsust!

Mida rohkem ma reisin, seda selgemaks mulle saab, et maailma saab väga lihtsustavalt, ent tabavalt jagada järgmiselt: a) wifita rigid; b) wifi-riigid; c) Eesti.

Peaks mainima, et see ei ole kaugeltki suvaline tähenduseta teema: wifi-poliitikad näitavad rahvaste erinevaid mentaliteete - ideoloogiaid – ja selle dramaatilised tagajärjed on varsti tunda. Nad kujundavad 21. sajandi elustiili ja vähem kui kümnendi pärast on tulemused meile kõigile selgelt näha.

Ma tahan öelda - kuna eestlased armastavad ülimat konkreetsust -, et osalt tänu wifi.ee evangelistlikule liikumisele on Eesti ehk esimene riik maailmas, mis on loonud soodsa keskkonna täiesti uue rüperaali- ja küborgipõlvkondade vahele jääva wifipõlvkonna kujunemiseks. Soomelik-põhjamaine nohkarlus on ilma vallutamas ja see on väga lahe. Ja pole see liiga ulmeline midagi: ma räägin arvutisõltlasteks kujunenud inimestest, kes on harjunud, et neil on välisele lisainformatsioonile alati ja igal pool juurdepääs.

Vastavalt nende enda vajadusele ja uudishimule. Viivitamata. Ja info peab olema värske nagu õhk, mida me hingame.

Poliitikud, aktsjonärid, ökonomistid, ,sotsioloogid, juhid, juristid, ajakirjanikud ja tutti quanti võtku parem arvesse, et wifi ei ole tänapäeval enam tarbekaup.
Aeg on muutunud. Spekuleerige kinnisvara ja alkoholi ja sigaretihindade hinnatõusuga edasi, kui tahate. Aga wifi-ühenduse eest inimestelt raha võtta? Keerata kinni meie infovoog? Takistada infot meisse imbumast? Nii ei lähe.

Vabandust, aga see on meie postmodernne hüpertekstiline identiteet ja nii see on. See on meie reaalsus.

Et kes siis selle kinni maksab? Mõelge midagi välja. Leidke lahendus. Probleemideta wifiühenduse tagamisega ei anna oodata. Uurige, kuidas on Eestis või kuidas Soomes, kus juurdepääs kiirele internetile on juba kodaniku põhiseaduslik õigus. Kuna kõik sellest soodustatud suhtlemisest võidavad – inimesed on õnnelikumad, äri edeneb, looming õitseb –, keskendun ma olulisematele teemadele. Teie leidke see viis. Ma loodan, et kümne aasta pärast mind keskendumiselt ei häirita ja ma ei pea iga 10 minuti tagant vastama samale küsimusele:

“Kas Teie saite siin internetti?”

Allikas: http://www.epl.ee/artikkel/591014
João Lopes Marques

Plasmakiirusel traadita ühendus võib olla lähitulevik

2011-02-02T11:06:00.001+02:00

Plasmat kasutavad antennid võimaldavad kasutusele võtta ülikiire andmeedastusega traadita võrgud, kirjutas NewScientist.

Enne hommikul kodust lahkumist laeb sinu nutitelefon alla teleseriaali viimase osa. Sõit tööle on vaatamata udule lihtne, sest autos on radar ning arukas tarkvara, mis automaatselt juhib sind mööda liiklusummikutest, et jõuda õigeks ajaks kohale esitlusele, kus sinu tahvelarvutisse edastatakse reaalajas veatult kõrglahutusega video.

Tänu uut tüüpi antennile, mis kasutab ainult elektronidest koosnevat plasmat, ei pruugi see olla kauge tulevik.

Sellise antenni kasutamine võimaldab kiiremat traadita sidet ja miniatuursete radarite kasutamist autodes.

Praegu kasutusel olevad kõrgsagedusega raadiolaineid edastavad suundantennid vajavad kalleid materjale ja äärmist täpsust.

Uus antenn, mida kutsutakse plasma-räni antenniks (PSiAN), tugineb olemasolevatele ränikiipide jaoks loodud odavale tootmistehnoloogiale.

Selle arendajaks on Suurbritannias Winchesteris asuv ettevõte Plasma Antennas.

PSiAN koosneb ränikiibil paiknevatest tuhandetest dioodidest. Aktiveerituna genereerib iga diood elektronide pilve ehk plasma, mille läbimõõt on umbes 0,1 millimeetrit.

Piisavalt suure elektronide tiheduse korral peegeldab iga pilv kõrgsagedusega raadiolaineid nagu peegel.

Dioode valikuliselt aktiveerides on võimalik raadiolainete juhtimiseks muuta peegeldava ala kuju.

Sellised antennid on ülikiirete traadita internetiühenduste puhul vajalikud, sest nad suudavad edastada kõrgetel sagedustel raadiolainete voogu, mis tavaliste antennide kasutamise korral kiiresti hajuks.

Plasmaantenne on kahte tüüpi: pooljuht- ehk tahked antennid, nagu PSiAN ja ioniseeritud gaasi kasutavad antennid.

Mõlemad sobivad järgmise põlvkonna siseruumides kasutatava suure kiirusega traadita andmeedastuse jaoks. Tahked antennid on siiski eelistatumad, sest nad on kompaktsed ning neil puuduvad liikuvad osad.

See muudab nende kasutamise atraktiivseks uue põlvkonna ülikiire WiFi juures, mida tuntakse ka WiGig'i nime all. Praeguse WiFi kiiruse laeks on 54 megabitti andmeedastust sekundis. Eeldatakse, et WiGig'i standard saab olema 1-7 gigabitti sekundis, mis on piisavalt kiire, et teleprogramm paari sekundiga alla laadida.

WiGig vajab ka kõrgemaid raadiolainete sagedusalasid: kui WiFi sagedusala on 2,4 GHz, siis WiGigil peaks see olema pigem 60 GHz.

Sellistel sagedustel haihtuvad tihedalt fookuses mitteolevad signaalid kiiresti, kuid probleemi aitab lahendada PSiAN.

Plasma Antennas ärijuhi Ian Russelli sõnul on PSiAN piisavalt pisike, et mahtuda mobiiltelefoni.

Kõrgemate sagedustega kaasnevad lühemad lainepikkused ning seega ka väiksemad antennid. Antenn muutub tegelikult väiksemate mõõtmete juures ka odavamaks, sest selle tootmiseks kulub vähem räni.

Lisaks WiFi kiiremaks muutmisele võimaldavad plasmaantennid autode puhul kasutusele võtta ka odavad miniatuursed radarisüsteemid, mis aitavad juhtidel kokkupõrkeid vältida.

Radarite millimeetrised lainepikkused võimaldavad "näha" läbi udu ja vihma ning teise antennikomplekti abil võib samal ajal jälgida reaalajas liiklus- ja maanteeinfot.

Tahketest plasmaantennidest on huvitatud ka USA sõjavägi, et võtta need kasutusele mikrolaineid kasutava aktiivse eitamise süsteemi (ADS) nime all tuntud relva moodsama versiooni juures.

ADS kasutab nahapinna kuumutamiseks raadiolaineid sagedusel 64 GHz, põhjustades tugevat valu ja ajendades sihtmärki põgenema.
Praegu on ADS aga kaks meetrit lai mehaaniliselt juhitav antenn, mis on paigaldatud suurele veoautole.

____________________________________________________________________________

Antennas that use plasma to focus beams of radio waves could bring us superfast wireless networks

BEFORE you leave for work in the morning, your smartphone downloads the latest episode of a television series. Your drive to work is easy in spite of fog, thanks to in-car radar and the intelligent transport software that automatically guides you around traffic jams, allowing you to arrive in time for a presentation in which high-definition video is streamed flawlessly to your tablet computer in real time.

This vision of the future may not be far off, thanks to a new type of antenna that makes use of plasma consisting of only electrons. It could revolutionise high-speed wireless communications, miniature radar and even energy weapons.

Existing directional antennas that transmit high-frequency radio waves require expensive materials or precise manufacturing. But the new antenna, called Plasma Silicon Antenna, or PSiAN, relies on existing low-cost manufacturing techniques developed for silicon chips. It has been developed by Plasma Antennas of Winchester, UK.

PSiAN consists of thousands of diodes on a silicon chip. When activated, each diode generates a cloud of electrons - the plasma - about 0.1 millimetres across. At a high enough electron density, each cloud reflects high-frequency radio waves like a mirror. By selectively activating diodes, the shape of the reflecting area can be changed to focus and steer a beam of radio waves. This "beam-forming" capability makes the antennas crucial to ultrafast wireless applications, because they can focus a stream of high-frequency radio waves that would quickly dissipate using normal antennas.

"Beam-forming antennas are the key for enabling next-generation, high-data-rate indoor wireless applications," says Anmol Sheth, at Intel Labs in Seattle. "Without beam-forming antennas it would be difficult to scale to the levels of density of wireless devices we expect to have in future homes."

There are two types of plasma antenna: semiconductor or solid-state antennas, such as PSiAN, and gas antennas. Both could fit the bill, but solid-state antennas are favoured as they are more compact and have no moving parts.

That makes them attractive for use in a new generation of ultrafast Wi-Fi, known as Wi-Gig. Existing Wi-Fi tops out at 54 megabits of data per second, whereas the Wi-Gig standard is expected to go up to between 1 and 7 gigabits per second - fast enough to download a television programme in seconds. Wi-Gig requires higher radio wave frequencies, though: 60 gigahertz rather than the 2.4 GHz used by Wi-Fi. Signals at these frequencies disperse rapidly unless they are tightly focused, which is where PSiAN comes in.

Ian Russell, business development director at Plasma Antennas, says that PSiAN is small enough to fit inside a cellphone. "Higher frequencies mean shorter wavelengths and hence smaller antennas," he says. "The antenna actually becomes cheaper at the smaller scales because you need less silicon."

The antennas shouldn't raise any health issues, as they are covered by existing safety standards. The narrow beam means there is less "overspill" of radiation than with existing omnidirectional antennas.

As well as speeding up Wi-Fi, plasma antennas could also allow cars to come with low-cost miniature radar systems to help drivers avoid collisions. Their millimetre wavelengths could be used to "see" through fog or rain, and another set of antennas could listen for real-time updates on traffic and road conditions.

The US military is also interested in solid-state plasma antennas, for use in a more advanced version of their so-called "pain beam", a weapon called the Active Denial System. The ADS heats a person's skin painfully with a beam of 64 GHz radio waves. But the current design involves a 2-metre-wide, mechanically steered antenna mounted on a large truck. Switching to a small, lightweight plasma antenna would allow multiple narrow beams to selectively target several individuals at once.

Ted Anderson of Haleakala R&D, based in Brookfield, Massachusetts, has been involved in the development of gas plasma antennas for many years. He points out that although the solid-state version is compact, it is limited to high frequencies, making certain applications tricky. For instance, indoor Wi-Gig routers operating at 60 GHz wouldn't be able to penetrate walls. The signal would instead have to be reflected off surfaces to reach every room in a house.

"Semiconductor plasma antennas will work at only high frequencies, between 1 GHz and 100 GHz," says Anderson. "Theoretically, we see no upper or lower bound to ionised gas antennas in the radio frequency spectrum."

Russell says that PSiAN could be commercially available within two years. At present, getting movies and high-quality images on and off our smartphones almost certainly means hooking them into a computer. But as the demand for such content increases, the only way to break the wire is going to be an ultrafast wireless connection. When it comes, it may very well be in the form of plasma.

http://www.newscientist.com/article/mg20827904.600-wireless-at-the-speed-of-plasma.html

Wifi krüpteeringu murdmine on pilvearvutitega imelihtne

2011-02-02T11:01:00.000+02:00

Wifi turvakodeeringu WPA-PSK murdmiseks läheb tavaarvutiga nädalaid või kuid, ent turvaaukude uurija Thomas Roth demonstreeris, kui lihtne on seda häkkida Amazoni võimsate pilveraalidega. Ta kirjutas programmi, pani pilves käima ja murdis krüpteeringu 20 minutiga. See näitab, et jõuga häkkimiseks ei lähe enam vaja hirmkallist riistvara, sest serveri rent läks maksma ainult 3,6 naela (4,3 eurot).

__________________________________________________________

AN INSECURITY RESEARCHER reckons he can hack wireless networks using Amazon's cloud servers that anyone can lease on the Internet.

The insecurity researcher, Thomas Roth said he has broken WPA-PSK wireless encryption using Amazon's powerful cloud-based systems. Roth claimed he wrote a little program on Amazon's servers that churned over 400,000 potential passwords per second. That gave him access to passwords on secure wireless networks that use the latest wireless encryption technology.

Individuals wouldn't normally have the time or resources to do the hack. It takes a lot of computing power that most punters can't afford. But why buy all that expensive computing hardware when you can pop along to Amazon to rent its powerful cloud servers?

For 18 pence per minute, Roth had access to serious number crunching hardware and got hacks that would probably have taken him weeks or months to achieve using a home PC. In fact, it took Roth just 20 minutes of computer time and he said he has already written an even faster programme.

Amazon's excuse is that its server rental service is normally reserved for corporates or programmers rather than individuals. Amazon spokesperson Drew Herdener also told Reuters that the hack breached the company's policy.

"Testing is an excellent use of AWS, however, it is a violation of our acceptable use policy to use our services to compromise the security of a network without authorisation," he said.

Who needs updated encryption when we have policy violations to stop hackers from turning over shoddy security measures?

"People tell me there is no possible way to break WPA, or, if it were possible, it would cost you a ton of money to do so," Roth said. "But it is easy to brute force them."

Roth plans to teach people how to use his "brute force" method at the Black Hat conference in the US later this month.

Read more: http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1935894/wireless-encryption-hacked-amazons-cloud#ixzz1Cn3t4Xah

Terve sinu elu saab hetkega varastada

2011-02-02T10:57:00.001+02:00

“Legaalse häkkimise” teenust pakkuv ettevõtja Valentin Ivanov ütleb, et enamiku inimeste digielu on hõlpsasti lahtimuugitav.

Ühel pärastlõunal märkab Tallinna väikefirma juht oma kodukontori värava taga tänaval võõrast autot. Autos istuvad, ninapidi sülearvutites, kaks tumedat kuju. Firmajuht kaalub võimalikke ohte - värav on lukus, koer aias, uks kinni. Ka virtuaalne taristu - kodune wifi-võrk - on parooliga kaitstud ja krüpteeritud. Muretsemiseks pole vähimatki põhjust.

Kuid autosistuvad juba nokitsevad ärimehe wifi-võrgu kallal. Nende programm proovib ühe hetkega läbi tuhandeid tähe- ja märgiridu, kuni tulemus kattub võrgu parooliga. Selleks võib kuluda päevi, kuid antud juhul peatub mõne minuti pärast programm sõnal „winterday“. Voilà! Ukselukk, mis turvab firmajuhi privaatset digielu, on lahti muugitud. Aga selle kaudu nad wifi-võrku ei sisene.

Hilisõhtuks on kahtlane auto aia tagant kadunud. Puuduvad jäljed, nagu oleksid häkkerid käinud ärimehe koduvõrgus. Küll aga on nad „kuulanud“ võrgust väljas olles raadiosignaali ning salvestanud ühe faili, mida parooliga „winterday“ lahti krüpteerides saab taastada kogu tol õhtul ettevõtja arvutiga tehtu. Pisut andmete „analüüsi“ ja neil on täielik ligipääs ärimehe meilikastile, kõikidele vestlustele nii Facebookis kui ka MSNis ning isegi internetipanga paroolidele. Ilma, et ohver isegi aru saaks, kuidas tema nimel siin-seal käiakse.

Kuidas kogu varastatud andmehulk ja ligipääsud kurjalt ära kasutada, on suuresti fantaasia küsimus.

Allikas: EE

Algas ülikiire internetivõrgu EstWin väljaehitamine

2010-08-23T22:43:00.000+03:00

Täna sai Järvamaal Amblas avalöögi EstWin projekt, millega ehitatakse 2015. aastaks välja internetivõrk, mis võimaldab viia ülikiire interneti kõikjale Eesti maapiirkondadesse.
REKLAAM

“EstWin on kogu Eesti jaoks väga oluline infrastruktuuri projekt. Tänasest algavad ametlikult tööd 14 erineval objektil ning käimas on hange järgmisele 18 objektile projekteerija ja ehitaja leidmiseks,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. “See projekt annab koheselt tööd sadadele projekteerijatele, ehitajatele ja tarnijatele,” lisas ta.

“Lisaks on rajatava lairibavõrgu infrastruktuuri kättesaadavus kohalike omavalitsuste jaoks oluline tegur ettevõtete piirkonda toomisel ning kaugtöö, tervishoiuteenuste ning hariduse ja avalike teenuste osutamisel,” lausus minister.

EstWini raames ehitab Eesti lairiba arenduse SA 2015. aastaks välja üle 6000 kilomeetri valguskaablivõrke. Võrkude väljaehitamise hinnanguline maksumus on 1,5 miljardit krooni.

Üle-Eestilise valguskaablite võrgu rajamisel kasutatakse kaasaegset mikrotorude tehnoloogiat, mis võimaldab vajadusel suuremate lisakulutusteta tulevikus võrgu mahtu mitmekordistada.

http://www.parnupostimees.ee/?id=303025

Tasuta WiFi Võru linnas pole otstarbekas

2010-08-17T14:56:00.001+03:00

Võrumaa Teataja 17.08.2010

Avalikke traadita interneti alasid jääb vähemaks

2010-08-13T04:01:00.002+03:00

Kuigi veel kolm aastat tagasi valiti Tallinn traadita interneti kättesaadavuselt maailma esikümnesse, ei hüppa Eesti IT-tiiger enam sugugi nii kõrgele kui varem. «Kui 2008. aasta lõpul rääkisime veel sellest, et peagi võiks kogu kesklinn olla WiFiga kaetud, on nüüdseks toimunud pigem tagasiminek,» ütles Haamer.

«Vähemaks on jäänud nii tasuta WiFit pakkuvaid kohvikuid kui ka avalikke levialasid. Ma näen seda igapäevaelus ja sellest, mis linna juhtimisel toimub,» rääkis Haamer, kes on tegev Tallinna interneti töörühma juures.

Linnavalitsus WiFi levialade vähendamist ei kinnita. Küll aga möönis volikogu rahandus- ja majandusnõunik Erkki-Alo Kirde, et seoses hoonete remonditöödega pole mõned levialad korralikult töötanud.

Kirde sõnul plaanitakse üle vaadata kõikide levialade kasutamise sagedused. «Ei ole mõtet hoida levialasid, mida kasutab kuu jooksul vaid paar inimest, ent siinkohal räägime vaid kahest-kolmest levialast,» selgitas ta.

PÄEVANALI

2010-03-10T13:21:00.002+02:00

Valitsuskomisjoni kuuluva Levira juhatuse liikme Indrek Lepa sõnul on Haanja saatja horisontaalse polarisatsiooniga. See tähendab, et ka vastuvõtuantenn peab olema maapinnaga paralleelselt.

Allikas: http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=10534&c=0

Levira juhatuse liikme Indrek Lepa selgitusel on Haanja telesaatja vertikaalse polarisatsiooniga, mis tähendab, et ka vastuvõtuantenni elemendid peavad olema maapinnaga risti.

Allikas: http://www.levira.ee/dyna/site/1280est.html

Ruuterile lisa jahutus

2009-10-21T16:03:00.003+03:00

Mida teha, et Linksys ruuteri riistvara ei väsiks nii kiirelt. Tavaliselt piinatakse asi üle või asub see soojas kohas kus saabki talle saatuslikuks ülekuumenemine. Mõningad õpetlikud videod kus lisatakse ruuteritele jahutused.

Pisipehme nänn

2009-10-21T00:10:00.006+03:00

Ühel ilusal päeval külastsin Pisipehme lehte http://technet.microsoft.com/en-us/sysinternals/bb897558.aspx Leidsin sealt eest hea fake skriinseiveri Pisipehmete Aknakeste kasutajatele, tundu päris hea asi olevat D: otsustasin siis panna selle tallele data.zone.ee serverisse.

Aga mida arvas asjas zone.ee antiviirus ?

Tere!

Meil on Teile teatada alljärgnev kahetsusväärne uudis.
Nimelt on Teie FTP kasutajanimega ruut.wifi.ee proovitud aadressile http://wifi.ee üles laadida viirust!
Seoses sellega palume Teil tungivalt oma FTP salasõna ära muuta.
Kui Te seda järgmise 24 tunni jooksul ise ei tee, muudab meie süsteem Teie FTP salasõna automaatselt ära.
Ühtlasi soovitame Teil kindlasti kontrollida oma arvutit viirusetõrjega.
Tasuta antiviiruse tarkvara saab alla laadida näiteks aadressilt http://free.avg.com/

Kirjaga kaasa on lisatud FTP logi viiruse saatmise kohta.

NB! Tegemist on automaatselt süsteemi poolt saadetud teavitusega, sellele vastata ei ole vaja!

Lugupidamisega,
Zone Robot

------------------------------------------------------------------------------------------------

Attention!

We have to inform You that Your FTP access codes are probably compromised!
Someone tried to upload a virus to http://wifi.ee using Your FTP username ruut.wifi.ee.
Please check Your computer with antivirus software and change Your FTP access codes IMMEDIATELY!
If You do not react within 24 hours our system will change Your FTP access codes automatically.
You can download free antivirus software here: http://free.avg.com/

Attached You find a log of malicious activities.

NB! This is automated e-mail. Please do not reply!

Best Regards,
Zone Robot

------------------------------------------------------------------------------------------------

Здравствуйте!

К сожалению для вас есть досадная новость!
Используя ваше имя пользователя FTP r.wifi.ee были закачаны вирусы на сервер!
В связи с этим просим вас срочно изменить свой FTP пароль.
Если вы в течении 24 часов этого не сделаете, наша система изменит пароль самостоятельно.
Так же советуем вам проверить свои компьютеры на наличие вирусов.
Бесплатный антивирус сможете скачать тут: http://free.avg.com/

Далее следует log c частью закачки вируса на сервер.

NB! Это письмо отослано системой автоматически, отвечать на письмо не нужно!

С уважением,
Робот Zone

kellaaeg	FTP kasutajanimi	viirusenimi	IP aadress	failinimi
time	FTP user name	name of the virus	IP address	filename
Время	FTP пользователь	имя вируса	IP	имя файла
2009-10-18 05:34:57	ruut.wifi.ee	Joke.FakeBlueScreen-1	88.196.229.205	/data01/virt1591/domeenid/www.wifi.ee/ruut/stuff/software_windows_tools/SysInternalsBluescreen.scr

Niiet Pisipehme on ka viirusi levitama hakanud ? :D

Lõppsõnaks võiks öelda mind ei koti, mul on Linux.

Wardialing on tagasi

2009-03-09T10:09:00.003+02:00

Palju, palju aastaid tagasi, enne seda kui enamus inimesi üldse Internetist ei teadnud midagi, kasutasid mõningad arvutientusiastid arvutiprogramme nimega War-Dialers. Need programmid on iseenesest lihtsad, nad lihtsalt valivad järjest telefoninumbreid kasutades modemi abi ja üritavad võtta ühendust kaitseta arvutitega mis sissetuleva kõne vastu võtavad.

Wardrialing on ise küll vana nähtus, kuid turvalisuse tarkvarasid tehakse ikka ringi ja täiustatakse aegajalt. Programm on abiks, paljudele, et kontrollida erinevate telefonisüsteemide turvalisust.

Turvalisuse ekspert HD Moore tegi uue War-dialeri programmi mille nimeks pani WarFOX, programm ise on tasuta ja kasutatav ainult Linuxi all, kasutab VOIP lahendust ja on võimeline võtma 8 tunniga kuni 10000 kõnet.

Tõmmata saab programmi siit: http://warvox.org/install.html

Allikas: DarkReading.com

Kõik on jälgitav lives.....

2009-02-24T20:05:00.004+02:00

Lennukid

http://www.flygradar.nu/karta.php - Live lennuliikluse jälgimine kaardil.

http://www.openatc.com/res/openatcfeeder_setup.exe

Laevad

http://www.marinetraffic.com/ais/ - Live laevade jälgmine kaardil.

http://www.vesseltracker.com/earth/vesseltrackerlight.kmz - Google Earthiga vaatamiseks.

Sateliidid

http://www.satscape.co.uk/java/satscape/Satscape.jnlp - Nõuab Java VM-i.

jne...

Siit algabki tee turvalisuseni.

2009-02-24T08:47:00.002+02:00

Uskumatu kui palju lahendusi on tehtud Open nimega, siin algabki tee turvalisuseni.

http://openwrt.org/ - Ruuteri tarkvara.
http://openvpn.net/ - Pritvaatvõrgu soft.
http://openid.net - Üks sisselogimisnimi kõigile lehtedele, ilma parooli kasutamata.

Nagu kaks tilka vett.

2009-01-19T18:28:00.005+02:00

Trust - Ultra Small Bluetooth 2 USB Adapter 10m BT-2400p

Vencer Bluetooth USB Dongle VD-1100

Tegelikkuses ongi need 2 toodet täiesti identsed, lihtsalt Trust on oma nime peale kleepinud.
See ongi tänapäeva äri, mitte ise toota vaid vahendada..

Standartite andmebaas teab Trusti Bluuto MAc-st nii mõndagi.

MAC Address
  Prefix         Vendor
  001BDC       Vencer Co., Ltd.

Nokia Wardrive

2009-01-17T20:06:00.000+02:00

Väike õpetus kuidas Nokiaga Wardrive teha.
http://wiki.wifi.ee/index.php?title=Nokia_Wardrive

Sidepäeva tulemused

2008-08-02T17:03:00.003+03:00

26 juuli toimus meil suur tornidevaheline sidepäev. Üritasime Munamäe ja Tornimäe vaatetornide vahel WiFi lingi luua. Kas see meil õnnestus, loe selle lingi alt.

Tasuta interneti leviala tõotab pealinnas tasapisi laieneda

2008-07-17T09:44:00.000+03:00

http://www.postimees.ee/?id=21105

WiFi teemaline saade Vikerraadios

2008-07-14T18:26:00.003+03:00

10. 07. 2008 käsitleti WiFi teemat lähemalt saates Huvitaja, Vikerraadios. Juhtmevaba side teemat käsitlevad saates Veljo Haamer portaalist WiFi.ee ja Veiko Tamm ajakirjast Maatriks. Räägitakse WiFi levikust eestis ja selle edasisest arengust. Vastatakse samuti kuulajate küsimustele.

Saadet saab kuulata siit

Müntidega WiFi-masin

2008-06-10T20:06:00.002+03:00

Ajalugu kordub. Kui keegi on mõelnud, et müntidega töötavad telefoniautomaadid on kauge minevik, siis uude aega sobivalt on riistvaratootja Handlink loonud müntidega töötava Wi-Fi pääsupunkti.

Seadmesse tuleb sisestada mündid, mille peale trükitakse välja pilet ligipääsukoodidega, mida kasutades pääseb internetti.

Kui makstud aeg saab läbi, lõpeb ka ühendus. Seade on peamiselt mõeldud hotellide, kohvikute ja muude avalike kohtade tarbeks. Kahjuks ei toeta nimetatud retrohõnguline vidin paberraha ega pangakaarte.

Allikas: http://www.reghardware.co.uk/2008/06/09/handlink_wi_fi/

Parvlaevasadamates nüüdsest tasuta WIFI

2008-06-04T12:16:00.000+03:00

Alates esmaspäeva õhtust saab neljas suuremas sadamas kasutada traadita võrguühendust. AS-i Saarte Liinid arendusjuhi Peeter Oopkaubi sõnul levib tasuta traadita internetiühendus Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadamas. “Peamiselt levib internet praamide ootealade territooriumil,” ütles Oopkaup, lisades, et see tähendaks 60 korda 200 meetrise ala traadita internetiga hõlmamist.

Saarte Liinid panustas internetiühenduseks vajalike ehitustööde tegemisse 40 000 krooni. Lisaks hakatakse maksma seadmete üüri 5800 krooni ulatuses kuus. Oopkaup ütles, et sadamates asuvas võrgus pakub traadita ühendust Elion. “Ühe sadama lahendus peab võimaldama üheaegselt ühenduda minimaalselt 50 kliendil,” märkis Oopkaup.

WiFi Orienteerumine Raplas

2008-05-22T07:53:00.001+03:00

Võistlus on ainult mõne päeva kaugusel.
http://wifi.rvg.edu.ee/

Naabri wifi kasutamine Soomes karistatav

2008-04-14T10:54:00.002+03:00

Soomes mõistis Salo kohus avatud traadita interneti võrgu loata kasutamise eest rahatrahvi. Tegemist on teadaolevalt esimese taolise kohtuotsusega Soomes.

Kohus teatas oma otsuses, et teisele inimesele kuuluva seadme ja võrguühenduse kasutamine enda huvides on ebaseaduslik ja mõistis naabri internetiühendust kasutanud mehele kaheksa päevapalga suuruse trahvi, vahendab yle.fi ajalehte Hämeen Sanomat.

Ebaseaduslik traadita interentivõrgu kasutamine tuli välja, kui politsei uuris ühe Salo ettevõtte infopanka tehtud sissemurdmist.

Ettevõtte endist töötajat kahtlustati ka infovarguses, kuid see jäi kohtus tõendamata. Soomes on arutletud juba pikemat aega avatuks jäetud või jäänud tugijaamade kasutamise seadsulikkuse üle.

Wifi turvalisuse teemaline videolõik TV-s

2008-03-31T19:17:00.003+03:00

Mõniaeg tagasi oli TV3-s väike lõik wifi turvalisusest, kes seda ei näinud, siis neil on seda võimalik vaadata siit:

Skype kasutajatele Wifi & Wardriving teemaline jutukas

2008-03-24T19:37:00.005+02:00

#WiFi & Wardriving & Raadioside hosted by janno6.

Join now

Chat about what's on your mind. More about public chats.

WiFi õhupallis

2008-03-22T17:39:00.001+02:00

Google tunneb tõsist huvi õhupallifirma Space Data Corp vastu, kes tegeleb spetsialiseeritud teleteenuste pakkumisega mikihiiremaa lõunaosariikides. Firma lennutab õhku spetselektroonikaga õhupalle, mis toimivad tuhandeid ruutkilomeetreid katvate lendavate „mobiilimastidena“.

Google huvi on väga tõsine, mis ulatub kuni võimaliku ülesostmisenigi. Balloonid on efektiivne moodus katta hõredalt asustatud piirkondi traadita võrguga, kirjutab Wall Street Jounal.

Õhupallide üleslennutamine on kümnetes kordades odavam, kui mobiilimastide ehitamine. Ühe ballooni hind koos õhkulennutamisega on 50$, vajalik elektroonika maksab 1500 $ ja juurde on arvestatud 100$ tasu aparaadi leidjale allakukkumisel.

Ühe ballooni lennuiga on ca 24 tundi, kuni hävivad ülemistes atmosfäärikihtides ja aparatuur alustab langevarju abil tagasiteed maapinnale. Kui see puudus ületada, siis on võimalik ehitada väga kiiresti ja võrreldes alternatiividega odavalt kogu maad kattev traadita võrk. Ühendriikides on käimas hetkel üpris atraktiivne üleriigiline 700 MHZ ribalaiuse oksjon, kus osaleb ka Google. Space Data Corporation on varasemalt kinnitanud, et nad suudavad kogu Ühendriikide territooriumi katta WiMaxi võrguga 370 õhupalli abil, kui tavalisi mobiilimaste läheks selleks vaja ligikaudu 22 000.

Eesti on USA’st pindala poolest 217 korda väiksem, mis tähendab, et kogu Eesti territooriumi katmiseks läheks vaja 1 — 2 säherduselt varustatud õhupalli. Eesti rahas maksaks praeguste tehniliste tingimuste juures taolise võrgu „üleval“ hoidmine aastas 6 624 miljonit krooni, kusjuures sisse on arvestatud ka võrguhalduri tarbijamäng — igaüks kes leiab allakukkunud õhupalli saab üle 1000 kroonise leiutasu — iga päev.

Loomulikult saab soovi korral asja külge inkorporeerida erinevaid positsioneerimisseadmeid ja Space Data Corp kombel arendada koostööd näiteks matkahuvilistega, kes GPS’i abil asjad metsast kokku korjavad.

Kulusid võimalik kõvasti optimeerida ka selle abil, et suurem osa allasadanud elektroonikast peaks olema korduvkasutatav.

Traadita Wiki

2008-02-11T18:07:00.000+02:00

Avatud on nüüd Traadita Interneti Entsüklopeedia ehk Traadita Wiki. Praegu küll veel pisut toores, aga me areneme ;)

http://wiki.wifi.ee/

Küberpätt murrab kodusesse WiFi-võrku paroolist hoolimata

2008-01-24T05:57:00.000+02:00

Eksperdid: kaitsmata võrku võib pidada mingis mõttes turvalisemaks kui krüpteeritut.

Valdav osa Eestis salasõnaga turvatud traadita interneti võrke on internetist leitavate õpetustega lahti murtavad kümne minutiga.

Suurem osa salasõnaga varustatud WiFi-võrke kasutavad vananenud krüpteeringut, mis suudeti lahti murda juba 2001. aastal. Internetifoorumites Vasara luku turvalisusega võrreldav WEP-krüpteering nõuab arvutihuvilisel lahti murdmiseks keskeltläbi kümme minutit.

Arvutihuviline Priidu soovis enda sõnul esmalt internetist leitud õpetust kasutades oma oskusi proovile panna, kuid õnnestumise järel kasutab ta salaja juba kuid naabrite WiFi-võrke. “Kasutasin Bactracki-nimelist netist leitud programmi ning järgisin samm-sammult juurde antud õpetust. Enda vana sülearvutit kasutades kulus naabri võrgu turvakoodi saamiseks umbes veerand tundi,” selgitas Priidu.

Allikas: EPL

2007 aasta WiFi toode

2008-01-19T15:34:00.000+02:00

2007 aasta WiFi tooteks valiti USAs SD mälu/WiFi kaart fotoaparaatidele. See kaart suudab äsja pildistatud pildi kohe veebi üles laadida.

Opel WiFi

2008-01-18T23:14:00.000+02:00

Uuri kuidas ühest tavalisest Opelist tehakse mobiilne sõiduvahend.

http://www.portal.ee/opel/

Norby hakkab ehitama mobiilset andmesidevõrku

2008-01-18T18:50:00.000+02:00

Telekomifirma nägemuses asendab mobiilne WiMAX tulevikus praeguse WiFi.

Norby Telecom, mille suuromanikuks on Guido Sammelselg, ostis 2,3 GHz sagedusala litsentsi omanud ettevõtte GVS Projekt. Ettevõtte juhatuse liikme Karel Kanneli sõnul plaanitakse selles sagedusalas arendada välja uus andmesidevõrk. “Loodame, et aasta lõpul saame avada esimese testvõrgu.”

Kanneli jutu järgi on arendusse mineva tehnoloogia peamine erinevus võrreldes praeguse 3,5 GHz sagedusel töötava WiMAXiga mobiilsus. “Selle sageduse peal on olemas oluliselt rohkem WiMAX-seadmeid – PCcardi või USB vastuvõtjad, PDA-d, Tablet-PC-d ja isegi mobiiltelefonid,“ rääkis Kannel. “Meie pikem nägemus on aga see, et peagi hakkab Intel tootma arvutitesse WiMAX-kiipe. Siis saab WiMAXi sülearvutiga kasutada samuti, nagu praegu WiFit.”

Allikas: ÄL

Kasutajad eelistavad omale Linksys WRT54GL

2008-01-05T23:53:00.000+02:00

Korraldasime siis väikse hääletuse enne aastavahetust siin samas blogis. Küsisime, et millise wifi ruuteri ostaksid vastavalt oma rahalisele võimalusele ja valiku tegime ka üsna kirju - alates mõnesaja kroonistest „säästuruuteritest“ kuni paarituhande krooniste proffiseadmeteni. Küsitlusest selgus, et rahvas teab mis on hea. Esimese ja teise koha vallutasid omale Linksyse WRT seeria ruuterid vastavalt WRT54GL ja WRT54G. Kolmandat kohta jäid jagama omavahel Trendnet tew-431BPR, Cisco Aironet 1250 AG ja colubris InReach MAP-320R.

Wifi kolmeks aastaks praamile

2008-01-01T20:37:00.000+02:00

Hiiumaa ja mandri vahel kurseerivale parvlaevale St.Ola loodud tasuta Wifi leviala toimib praeguste kokkulepete kohaselt 2010. aasta 1. novembrini. Vastava lepingu on allkirjastanud vedaja OÜ Väinamere Liinid ja Hiiumaa omavalitsuste liit (HOL).

St.Olale internetivõrgu loomine läks vedajale maksma ligi 30 000 krooni. Võrgu püstitamise kuludest 14 750 krooni lubasid enda kanda võtta hiidlased.

Vedajaga läbirääkimisi pidanud Hiiu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Aare-Villu Kattel teadis, et selle aasta sees maksab HOL vedajale enamuse summast ära.

“Puudujääv 4000 krooni peab olema makstud hiljemalt jaanuari lõpuks,“ vahendas Kattel.

Wifi leviala loodi parvlaevale St.Ola tänavu juulis. Katteli sõnul on vedaja olnud väga mõistev ning võimaldanud poole aasta jooksul reisijail tasuta WiFit kasutada.

Allikas: Saarlane.ee

WiFi-leviala märkav sülearvutikott

2007-12-28T17:06:00.000+02:00

Peale vaadates on see tavaline tugev sülearvutikott, aga kui lähemalt vaadata, siis hakkab silma pisike LCD-ekraan, mis näitab lisaks kellaajale tulbakesi (umbes nagu mobiilil ekraani nurgas).Maksimaalne ekraani suurus on 17 tolli, väikseim aga 15,4. Ta leiab vaid 2,4 G, 802.11b/802.11g võrke. Garantii kestab 36 kuud. Saadaval on kolm eri kujuga mudelit: ranitsakujuline, õlakotikujuline ja väljatõmmatava sangaga (nagu reisikohver). Kõikidel kottidel on WiFi-leidja küljes ja kõikides on lisataskud pliiatsitele, mobiilile, mp3/mp4-mängijale ja ka visiitkaartidele. Enam ei peagi arvutit keset tänavat sisse lülitama, et teada saada kas siin on WiFi-leviala.

Osta saab neid siit.

Hind on 43 kuni 68 eurot.

Allikas: [digi]

Tehvandi suusahüppe torn

2007-12-22T16:49:00.000+02:00

Siin suusahüppetornis Tehvandil, Otepää lähedal levib avalik traadita interneti leviala. Pildid räägivad enda eest.
Torni jalamil:

Torni vaateplatvormil:

Ühesõnaga kõigil siin näidatud piltidel levib traadita internet :)

Tallinn pakub tasuta andmesidet

2007-12-20T10:54:00.000+02:00

Linnavolikogu interneti töörühm plaanib traadita interneti leviala laiendada koolide fuajeedesse, haiglatesse, koolibussidesse ning kesklinna ja Nõmmele.

Kindlasti lubas Kirde järgmisel aastal teha juurde suviseid wifi-alasid parkidesse ning praeguseid laiendada.

Uuel aastal tahetakse tema sõnul arendada autentimise võimalust ID-kaardiga, varustada internetiühendusega kõik koolibussid ja tutvustada linnaelanikele avaliku interneti levialasid ja võimalusi.

Eelmisel aastal kasutati traadita interneti teenust suveperioodil ligi 16 000 korda ja väljastati ligi 7000 ühe ööpäeva kehtivat juurdepääsukoodi. Avalikke levialasid oli 45, neist 18 randades ja parkides. Sellele lisandub 13 raamatukogu.

Levialasid finantseerib linnakantselei, välja arvatud Kristiine võrk, mis toimib linnaosa kulul. Järgmise aasta linnaeelarves on andmesidekuludeks ette nähtud 5,5 miljonit krooni, mis sisaldab ka avalike traadita võrkude ülalpidamist.

Allikas: PM

KÕU internetiteenuse kasutajate vahel läheb loosi uhke multimeedia-auto

2007-12-13T14:32:00.000+02:00

Sellest nädalast algas Eesti Energia poolt korraldatud autokampaania, kus kõikide internetiteenuse KÕU kasutajate vahel loositakse välja erilise keredisaini ja multimeedialisavarustusega Volkswagen Jetta. Sõiduauto on välja pannud ettevõtte ZTE, kes toodab KÕU internetiteenuse mobiilseid seadmeid.
Autokampaania auhind on 2007. aasta Riegeri keredisainiga hõbedast värvi sõiduauto Volkswagen Jetta, millel on muuhulgas lisavarustusena kaasas DVD-kirjutajaga arvuti, USB klaviatuur, 8“ puute- ja 10,4“ laemonitor koos DVD, MP3 ja videofailide mängijaga DIVX ning KÕU WIFI ruuter, mis võimaldab internetti kasutada ka sõidu ajal.
KÕU projektijuhi Artur Teesalu sõnul on klientide seas populaarsed nii kodu- kui mobiilsed seadmed, millega saab KÕU teenust kasutada igast Eestimaa punktist ning ka liikumise pealt. „KÕU internetiteenus katab Eestit 98% ulatuses. Kliente on meil täna ligi 12000 ja nendest umbes 2/3 on otsustanud koduseadme kasuks,“ ütles ta.
„Eelmisel nädalal avasime koostöös Eesti Postiga uue võimaluse tellida KÕU internetiseade koju kas internetist või telefoni teel soovitud aadressile ja kliendiga kokkulepitud ajal. Tegu on väga lihtsa ja mugava teenusega just maapiirkondades elavatele inimestele,“ rääkis Teesalu viimase aja arengutest. Seadme kohaletoimetamine on kliendi jaoks tasuta.
Lisaks Eesti Energia teenindusbüroodele ja kojutellimise võimalusele saab detsembrikuust KÕU kodu- või mobiilse seadme osta ka kõikidest Euronicsi ja Plussmiinus elektroonikakauplustest üle Eesti. Klient saab lepingu sõlmida internetis sisenedes Eesti Energia e-teenuste keskkonda https://eteenus.energia.ee/eraklient/main
Paralleelselt müügikanalite laiendamisega jätkab Televõrgu AS investeeringuid sidevõrgu arendamisse. Lisaks võrgu rajamisse investeeritud 50 miljonile kroonile, suunatakse sel ja tuleval aastal võrgu laiendamisse ning kiiruse tõstmisesse täiendavad 30 miljonit krooni. Lisainvesteeringute tulemusel suudab sidevõrk pakkuda kvaliteetset internetiteenust kokku 25 000 kliendile.
KÕU on mobiilne internet, mis on mõeldud kasutamiseks kohtades, kus internetti pole seni olnud, või inimestele, kellel on liikuva eluviisi tõttu oluline interneti kättesaadavus üle Eesti erinevates kohtades ning ka ühest punktist teise sõites. KÕU interneti kasutamiseks pakub Eesti Energia kodu- ja mobiilset seadet. Täna katavad 98% Eestist KÕU teenusega 95 tugijaama.

Allikas: Äripäev

Wifi-ruuterid söövad lapsi ja vallutavad maailma

2007-12-10T17:58:00.000+02:00

Vaikselt kapi otsas tulukesi vilgutav wifi-ruuter võib tunduda süütu karbikesena, mis aitab maailma tuppa ja klassiruumi tuua ilma tüütuid juhtmeid vedamata.

Aga mõelge uuesti!

Wifi-ruuterid kiirgavad, nad kiiritavad, nad väljastavad radiatsiooni!
Ilmselt on sul vähe aimu, misasi see kiirgus on, aga igaks juhuks pead sa seda kartma, sest isegi teadlased ei oska ega suuda seda ohtu ümber lükata, vaid ajavad mingit metafüüsilist-filosoofilist mulli stiilis “Midagi ümber lükata polegi võimalik, teooria toetuseks saab vaid tõendeid koguda…”

Wifi-ruuteritel on antennid ehk kiirekahurid, mis tulistavad sinu pihta vähkkasvajaid. Aga nende tegelik sihtmärk on Sinu laps, Sinu armas nunnu süütu beebike. Wifi-ruuterid söövad lapsi!

Kui nad on lapsed nahka pistnud, kasvavad wifi-ruuterid ilmatu suurteks ja ründavad meie linnu ja külasid.

Invasioon on alanud.

Allikas: Wellington Grey. net

Eestis on praegu 1151 avalikku WiFi leviala

2007-12-09T02:29:00.000+02:00

Internetiportaali WiFi.ee andmeil on Eestis hetkel 1151 avalikuks kasutamiseks mõeldud atesteeritud WiFi leviala.Kõige enam on WiFi.ee atesteeritud avalikke WiFi levialasid maakonniti Harjumaal, kus on kokku 418 leviala, sealhulgas 365 neist Tallinnas, vahendab BNS. Harjumaale järgnevad Põlvamaa 158, Tartumaa 95, Pärnumaa 72, Lääne-Virumaa 50, Valgamaa 49, Ida-Virumaa 48, Saaremaa ja Viljandimaa 46, Läänemaa 42, Võrumaa 31, Jõgevamaa 30, Hiiumaa 25, Raplamaa 18 ning Järvamaa 16 levialaga.
Kõige vähem levib WiFi Ruhnu ja Kihnu saarel, kus on vastavalt viis ja kaks leviala.
Viimati lisandus traadita interneti leviala Tallinnas Ülemiste City hotelli Mercado ja Veskimetsa ratsakeskusesse ning Otepääl hotelli GMP Clubhotel, Edgari külalistemajja ja Lille hotelli. Esimene avalik WiFi leviala avati Eestis 2001. aasta mais. WiFi (Wireless Fidelity) on ainus traadita andmeside standard, mis on integreeritud Linuxi, Windowsi ja Apple’i operatsioonisüsteemidesse.
18. oktoobril kirjutas Enn Heinsoo Äripäevas, et WiFi on pealtkuulatav verstade kauguselt. Avaliku ja koduse WiFi turvalisuse puhul ei saa olla liiga paranoiline — murdmisvahendid on odavad ja pealtkuulamine avastamatu.
Traadita andmeside ohtusid käsitleval üritusel Wardriving selgitati, kui õrn ja kaitsetu WiFi tegelikult on. Lisaks sõideti bussiga läbi linna ning registreeriti WiFi-võrkude nimed ning turvameetmed. Ainuüksi Suur-Patarei tänavalt Viru keskuseni sõites avastasime pea viissada võrku.
Turvaekspert Tõnu Samuel rääkis sõidule eelnenud loengul, et kui krüpteerimata andmeliikluse pealtkuulamisega pole mingit probleemi. Tuleb vaid sõita autoga leviala lähedale, panna antenn püsti ning lihtsalt kuulata. Avatud võrgus on krüpteerimata infost näha kõik, mis inimesed kirjutavad ja loevad. Nii saab teada nende nime ning paroolid.
“Inimesi tuleb harida traadita andmeside ohtude teemal. Olukord on masendav. Õhk on paksult tundlikku infot täis ja ikka on kodanikke, kes pealt kuulavad. Pealtkuulajat on samas pea võimatu avastada, suundantenn teeb imesid,” hoiatas Samuel murelikul toonil.
Kaugemalt jälgimiseks sobiv suundantenn ja antennijalg maksavad mõlemad umbes tuhat krooni. Kiire arvutusega selgitas Samuel, kuidas tema esitletud antenniga saab traadita võrke mitme kilomeetri kauguselt pealt kuulata. “Tehnika on läinud odavaks,” tähendas Samuel.

Allikas: Delfi

Shveitsi firma WeRoam ja venelaste Golden Telekom sõlmisid kokkuleppe pakkuda WiFi 35,000 punktis üle maailma.

2007-12-07T11:50:00.000+02:00

http://money.cnn.com/news/newsfeeds/articles/marketwire/0336805.htm

WifiKaardistamine

2007-12-04T18:27:00.002+02:00

WifiKaardistamine on WiFi saatjate leidmine ja kaardile märkimine.

Kuni võõraste võrkude tööd ei segata, on see legaalne tegevus. Võõra võrgu töö häirimine on
aga kahtlemata kuritegu. WifiKaardistamine toimub selleks loodud tarkvara abil.

NetStumbler Windows kasutajatele, Kismet Linux kasutajatele ja MacStumbler Apple Macintosh omanikele on masskasutuses olev Wardriving-tarkvara. NetStumbler saadab laiali päringuid, mis sunnivad WiFi-seadmed vastama oma nimega: service set identiier (SSID).
GPS-i abil salvestatakse iga saatja asukoha koordinaat ja seejärel saab teabe kaardile kuvada.
Kogutud teavet analüüsides selgub, millised WiFi-seadmed piirkonnas töötavad, millised kanalid on ülekoormatud ja kui kaugele WiFi levib. Kõik programmid ei uuri vastuseid päringutele, Kismet näiteks analüüsib teabe kogumiseks kõiki eetris liikuvaid pakette.
WifiKaardistamine on Eestis kokku kogunud teabe 30 000 erineva WiFi seadme tüübi ja asukoha kohta.
Kaardistamise käigus on selgunud, milliseid seadmeid kõige rohkem kasutatakse.
Kõige populaarsemad WiFi seadmed riigis on:

1. Linksys – 8707 seadet
2. Thomson Speedtouch – 5712 seadet
3. Ericsson HN294 – xxxx seadet
4. Buffalo – 1768 seadet
5. DLINK – 1533 seadet

Järjestuse kommentaariks võib öelda, et WiFi saatja Speedtouchi olemasolu tähendab üldiselt, et asulat läbib ADSL liin ja kasutusel on digitelevisioon.
20,000 WiFi ala on suletud WEP või WPA võtmega. 10,000 WiFi ala on avatud või kasutavad ligipääsuks muud piirangut, nagu näiteks MAC-ilter, konkreetne IP-aadress,
autentimine mobiili abil. 2,4 GHz WiFi toimib kanalitel 1-14. 8610 saatjat kasutab 11. kanalit. 7294 saatjat kasutab 1. kanalit. 7065 saatjat kasutab 6. kanalit. Vaid 17 saatjat kasutab tööks 14.
kanalit ja vähesed 13 kanalit.

Asjad, mida on kasulik teada:

1. Saatjad täidavad erinevaid eesmärke, iga leitud WiFi saatja pole ligipääs Internetti.
2. Leitud saatjad paiknevad kaardil leiukohas, mitte asukohas. (Linnas tänavatel ja maal teede servas, kus wardriver liigub.)
2. Saatja tegelikku asukohta iseloomustab SNR (signal to noise relation, signaali ja müra suhe).
Mida suurem SNR, seda lähemal olete saatjale, seega, selle järgi on võimalik saatjaid leida.
3. Saatja märkusega Peer on arvuti WiFi Ad-Hoc (pordist porti) modes.
4. Luku ehk WEP-key puudumine ei tähenda ligipääsu võrgule. Võõrale arvutile ei omistata IP-aadressi või küsitakse vajalikud parameetrid avaekraanil.

Täpsemaid selgitusi WifiKaardistamist ja infot osalemiseks saab aadressilt
http://kaardistajad.wifi.ee/

Artikkel ilmus 2007 aastal arvutiajakirjas X.

TCO kiitis heaks vaid kaks mobiili kümnest

2007-12-04T11:18:00.000+02:00

Kontoriseadmete hindamise ja märgistamisega tegelev organisatsioon TCO kiitis heaks vaid kaks kiirguse, kommunikatsiooni ja ergonoomiliste omaduste hindamiseks läbiviidud testis osalenud kümnest mobiiltelefonist.

TCO heakskiidu said Sony Ericssoni S500i ja W580i, ülejäänud telefonidest kukkusid läbi nõudmistele mitte vastavate kommunikatsiooni ja ergonoomiliste omaduste tõttu, vahendas Forbruker.no.

Testis osalesid veel Samsung SGH-i600, HTC S310, Nokia N95, Nokia 2610, Nokia 5500 sport, Nokia E65, Nokia E90 ja Sony Ericsson P1i.

Kuigi TCO on SAR kiirguspiiri seadnud maailma tervishoiuorganisatsioonist (2 W/kg) tunduvalt madalamale (0,8 W/kg), vastasid kõik testitud telefonid selles osas TCO nõudmistele.

Allikas: Tarbija24

Kuidas ennast mobiili kiirguse eest kaitsta ?

Jõhvi ja Võru said uue põlvkonna 3,5G mobiilsidevõrgu

2007-11-27T13:28:00.000+02:00

EMT avas uue põlvkonna 3,5G võrgu ka Jõhvi ja Võru linnas.

EMT 3,5G võrgus on võimalik surfata ADSLiga võrreldaval kiirusel internetis, kasutada videokõne teenust, vaadata aktuaalseid telesaateid ja uudisklippe.

EMT-l on kõige laiem 3,5 G levi Eestis: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Haapsalus, Kuressaares, Rakveres, Jõhvis, Viljandis, Keilas, Jõgeval, Otepääl, Võrus, Raplas, Sauel, Sakus ja linnade lähialadel: Saha-Lool, Viimsis, Tabasalus , Murastes. EMT suudab pakkuda juba üle kuuesaja tuhande kasutaja asukohas 3,5G teenuseid.

Mobiilinterneti standard 3,5 G ehk HSDPA muudab mobiilse interneti kasutamise märkimisväärselt kiiremaks: esimesena Eestis tõstis EMT mobiilinterneti kiiruse kogu võrgus kuni 3,6 megabitile sekundis (Mbit/s), mis kasvab edaspidi veelgi, kuni 7,2 ja edasi juba 14,4 Mbit/s.

Allikas: EMT

Elion kattis Saaremaa kiire traadita internetiga

2007-11-23T16:02:00.000+02:00

Elion lõpetas Saaremaal “Külatee 3” programmi raames interneti püsiühenduse loomiseks vajalike seadmete paigaldustööd.

Uued WiMax'i tugijaamad paigaldati Saaremaa piirkondadesse, kus seni puudus interneti püsiühenduse võimalus. Leping nägi ette 10 tugijaama paigaldamist, kuid Elion lisas ühtlase leviala tagamiseks ka Kärla jaama. Teenuse pakkumist alustatakse 1. detsembril 2007.

"Külatee 3" projekti raames on Elion lisaks Saaremaa jaamadele paigaldanud Harjumaale 48, Raplamaale 11, Lääne-Virumaale 7, Läänemaale 6 ning Tartumaale ühe tugijaama.

WiMax'i tehnoloogial põhinev traadita internet levib raadiolainete abil ning võimaldab interneti püsiühendust piirkondades, kus kaablivõrk puudub.

Levi võivad takistada mets, ehitised või muud objektid, mis jäävad tugijaama antenni ja kasutajaseadmete vahele, seega on oluline tugijaama masti otsenähtavus kohast, kuhu ühendus soovitakse luua.

Allikas: Meie Maa

Mobiilse interneti teenus võib osutuda ülikalliks

2007-11-22T07:27:00.000+02:00

Mees, kes oli kasutanud kohas, kus pole wifi leviala ega interneti püsiühendust, mobiilset internetti, ehmus mitme tuhande kroonist arvet saades. Selgus, et juriidiliselt on kõik korrektne, kuid asjaosalise meelest tasuks teistel siit üht-teist õppida.

Suurest mobiiliarvest üllatunud Rein, kes ei soovinud oma perekonnanime lehes avaldada, oli ühendanud oma mobiili arvutiga kohas, kus polnud wifi leviala. EMT kliendina kasutas ta teenust EMT Internet. Tegu on mahupõhise, miinimumtasuta teenusega, mis sobib EMT SurfPort (WAP) kasutajale või vahetevahel interneti proovimiseks.

EMT esindaja selgitas Postimehele, et teenusega EMT Internet saab muu hulgas kasutada ka SurfPort’i. Konkreetse 9 krooni kampaania hind kehtib telefoniga SurfPordis ja teistel wap-i lehtedel viibimisel ka siis, kui SurfPorti välistele linkidele minnakse mobiiliga.

Minnes internetti arvutiga ja kasutades ühenduse saamiseks mobiiltelefoni, pole tegu SurfPorti kasutamisega ja maksta tuleb andmemahu pealt –1 MB eest nelikümmend krooni.

Sideteenuste kalkulaator

• Aadress https://www.sa.ee/pk

• See on tasuta abivahendiks eelkõige eratarbijatele ja juriidilistest isikutest väiketarbijatele, et leida endale sobivaim telefoni-, mobiiltelefoni-, andmesideteenuse või komplekslahenduse (internet, telefon, kaabeltelevisioon) pakett.

• Sideteenuste kalkulaatoris on Elioni, Elisa, Starmani, STV ja Norby Telecomi teenuspaketid.

Allikas: Tarbija24

Viljandi rongis saab sõidu ajal wifit kasutada

2007-11-21T13:02:00.000+02:00

Edelaraudtee juhatuse liikme Kalvi Pukka sõnul on reisijad lisaks sõidukiiruse suurenemisele alati soovinud mugavamaid sõidutingimusi, mida tõestab ilmekalt Tallinna-Tartu kiirrongi 1. klassi järjest kasvav menukus. Ka Viljandi liinil on käigus sama mugavusastmega 1. klassi vagunid, mis Tallinna ja Tartu suunal.

Veel 2001. aastal liikus Tallinna ja Viljandi vahel rong, mille koosseisus oli baarvagun ning mis tol ajal reisijate poolehoiu leidis. Tuginedes senistele kogemustele otsustaski Edelaraudtee lisada kõigile Viljandi liini rongidele 1. klassi vagunid, millesse on paigaldatud mugavad reguleeritava seljatoega istmed ning juhtmeta internetiühenduse seadmed. Lisaks on 1. klassi klientidel võimalik osta vagunist süüa ja juua ning lugeda värskeid ajalehti.

Tallinna-Viljandi liinil käiku pandud 1. klassi vagunis on istekohti ligi 40. Pileti hinnaks Tallinnast Viljandisse sõiduks kulub 95krooni, sooduspiletid 1.klassi vagunites ei kehti. Selle sisse kuulub interneti kasutamise võimalus, samuti kohv, tee ning värsked ajalehed. Istekoht on võimalik ette osta nii raudteejaamade kassadest kui ka Edelaraudtee veebilehe kaudu.

Tallinnast Raplasse jõudmiseks kulub Viljandi rongil tänase sõiduplaani alusel aega ca 55minutit, Türile 1,5 tundi, Viljandisse 2,5tundi.

2006. aastal reisis Tallinn-Türi-Viljandi suunal 720 000 reisijat, mis on rohkem kui ühelgi teisel Edelaraudtee teenindaval suunal. Edelaraudtee teenindab veel reisijaid Tallinn-Viljandi-Pärnu, Tallinn-Tartu (samuti wifiga), Tallinn-Narva, Tartu-Valga ja Tartu-Orava suundadel.

Allikas: edel.ee

Hiiumaa parvlaeva tasuta wifi muutus tasuliseks.

2007-11-21T08:10:00.000+02:00

Pikisilmi Fääri saartelt tagasi oodatud parvlaeval St.Ola pole praegu võimalik tasuta internetivõrku kasutada. Võrk on kättesaadav vaid Televõrk ASi KÕU-Interneti klientidele. Hiiu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Aare-Villu Kattel selgitas, et WiFi muutub parvlaeval St.Ola tasuta kättesaadavaks niipea, kui hiidlased lubatud 50% võrgu püstitamise kuludest tasuvad. Summa, mis hiidlastel tuleb tasuda, on veidi enam kui 14 000 krooni.
Katteli sõnul on OÜ Väinamere Liinid, Hiiu maavalitsuse ja Hiiumaa omavalitsuste liidu vahel allkirjastamisel vastav leping. Tema kinnitusel on Väinamere Liinid lepingu juba allkirjastanud ning maavalitsus teeb seda lähiajal. “Kui ka omavalitsused oma nõusoleku annavad, siis peaks hiidlaste lubadus saama täidetud detsembrikuu jooksul ja võrk muutuma kõigile tasuta kättesaadavaks,” ütles Kattel. HOLi esimees Jüri Lauter täpsustas eile, et HOLi koosolek toimub 3. detsembril ning tõenäoliselt siis ka nimetatud lepingu osas otsus tehakse.
Ligi pool aastat tagasi parvlaevale St.Ola loodud internetivõrgu eest tasus 100%-liselt OÜ Väinamere Liinid. Hiidlased pole seni täitnud avalikult välja käidud lubadust hüvitada ettevõtjale pool kulust.

Allikas: hiiuleht.ee

Uudiseid Paidest

2007-11-18T00:58:00.000+02:00

Linnavalitsus on paigaldanud üle linna mitu WiFi leviala, mis loovad võimaluse Paides tasuta Internetivõrgu kasutamiseks.

Saatjad on paigutatud Maksimarketi parklasse, kultuurimaja külge, Lembitu parki ja kiriku tagusesse parklasse. Linnavalitsuse infotehnoloogianõuniku Peeter Lälli sõnul ulatub WiFi signaal silmside korral kuni 300 meetri kaugusele ning tagab piisava kiirusega ühenduse kuni sadakonnale kasutajale. „Niipea kui raekoja remont jõuab sinnamaani, et võib hoonelt tellingud maha võtta, saab ka keskväljaku ümbrus tasuta Interneti levialaks,“ ütles Läll.

Allikas: www.paide.ee/

WiFi orienteerumine

2007-11-13T15:53:00.001+02:00

On saabunud info, et 24.-25.05.2008 toimub II WiFi orienteerumine. Toimuma hakkaks see Rapla Vesiroosi gümnaasiumi läheduses. Lähemalt uuri siit.
Esimese WiFi orienteerumise kohta uuri Sakala ajalehest.

Täpsem info kunagi tulevikus.

Asukoht:
Suurema kaardi vaatamiseks kliki pildil.

Ideid juhtmevaba väikekontori loomiseks

2007-11-13T00:32:00.000+02:00

Juhtmeta seadmete kasutamise märksõnaks on mugavus – Teie kontoris väheneb tüütute juhtmete hulk ja IT-tehnika kasutamine muutub oluliselt käepärasemaks. Allpool mõned ideed, kuidas juhtmerägastikku väiksemaks muuta.

Juhtmevaba hiir ja klaviatuur

Kui kasutad lauaarvutit, on sul vaja eraldi hiirt ja klaviatuur. Juhtmevabad hiir ja klaviatuur ei ole otseselt juhtmete abil arvutiga ühendatud. Küll aga on arvutiga ühenduses hiirelt ja klaviatuurilt signaale vastuvõttev karbike.
Karbi asukoht sõltub kasutatavast ühendusest - infrapunaühenduse korral peavad karp ja hiir, klaviatuur olema otsenähtavuses ning kaugus ei tohi ületada 50-60 sentimeetrit. Raadiolainetel (2,4 GHz) põhinevad seadmed ei vaja otsenähtavust ning karbike võib asuda arvuti korpuse peal või monitori taga. Maksimaalne töökaugus raadioside korral 2,5 kuni 3 m.

Juhtmeta hiired ja klaviatuurid vajavad tööks ikkagi voolu. Valida saab laetavatel akudel seadmete ja patareitoitel versioonide vahel. Igapäevasel kasutamisel kestavad patareidel töötavad seadmed umbes 3 kuud.

Juhtmevaba võrk - mis vahe on WiFi ruuteril ja tugijaamal?

Juhtmeta internetivõrgu loomiseks kontorisse on valida WiFi ruuteri ja tugijaama (Access Point) vahel. WiFi ruuter sobib kontorisse, kus eelnevalt on olemas üks internetiühendusega arvuti. Töökohtade lisandumisel on võimalik arvuteid võrku juurde ühendada. Sama seade tegeleb ka interneti jagamisega.
Kui eelnevalt on arvutid ühendatud juhtme abil ning soovite lisada olemasolevale võrgule juhtmevaba lahenduse, tasub eelistada tugijaama, mis ühendatakse olemasoleva juhtmega võrgu seadmega.

Juhtmeta internetivõrgu turvalisus tähelepanu alla

WiFi võrk kontoris olgu alati turvatud. Ligipääs lubage vaid oma töötajatele.Lihtsamaks võimaluseks on kasutada WEP võtit koos MAC aadresside kontrolliga. Uuemad WiFi kaardid, ruuterid ja tugijaamad võimaldavad kasutada veelgi turvalisemat WPA võtit. Ainult oma WiFi võrku turvates saate tagada, et võõrad ei pääse ligi firma sisevõrgule.

Juhtmeta võrgukettad

Dokumentide ühiseks haldamiseks ning jagamiseks on eraldiseisev kõvaketas hea töövahend. Arvuti asemel saab sellise kõvaketta ühendada otse võrku. Eeliseks võrreldes arvutis oleva kõvakettaga on ligipääs igal ajahetkel - võrk on kogu aeg töös ning ei sõltu kasutajast ega arvutist.

Juhtmevabad printerid

Juhtmevaba kontori laiendamiseks võib kasutada WiFi kaardiga printerit või ühendada olemasolevale printerile printserveri lisaseade. Näiteks HP printeritele, mille koodid lõppevad W-tähega, on sisse ehitatud WiFi tugi. Need võimaldavad dokumente vastu võtta ja printida üle kontoris oleva traadita internetivõrgu.Kui lisate olemasolevale printerile juhtmeta printserveri, saab jagada printerit kontoris olevate juhtmega ja juhtmeteta ühendatud arvutite vahel.

Autor:Heigo Ensling

Ford arvuti, printeri, navigaatori ja kaardilugejaga

2007-11-13T00:12:00.000+02:00

Ford toob oma pikapitesse mobiilse kontori, mille eesmärgiks on pakkuda ka teel olles võimalust info vahetamiseks ja töötamiseks.
Novembri alguses esitles Ford automüüjatele mõeldud messil Las Vegases erivarustusega pikapit F-250 Super Duty.
Erivarustus jõuab turule järgmisel aastal. Komplekti kuuluvad juhtmevaba arvuti, printer ja GPS-navigaator. Sellise varustuse hinda ei ole veel määratud, kuid arvatakse, et hinnatase on umbes 3000 dollarit. Müügile tulevad ka autokontoriga sobivad digikaamerad ja krediitkaardilugejad.
Süsteemi kuulub juhi ja kõrvalistuja vahele paigutatud arvuti, mis saab energiat sõiduki akult. Arvutil on puutetundlik ekraan, seega pole klaviatuuri ega hiirt vaja. Seadme saab aluselt eemaldada ning see talub ka raskeid kasutustingimusi.
Arvutis on Exceli ja PowerPointiga kontoritarkvara pakett, samuti on olemas muusika- ja navigatsiooniprogramm.

Allikas: Marko Mannila

Trondheimi elanikud jäävad wifist haigeks

2007-11-12T14:58:00.000+02:00

Ühena esimestest linnadest Euroopas kaeti aasta tagasi Norras Trondheimis kogu linn traadita interneti levialaga, nüüd kaebavad linnaelanikud, et jäävad wifist haigeks.

Sør-Trøndelagi maakonnaarst Jan Vaage on inimestelt saadud kaebustest teavitanud ka riigi kiirguskeskust, kirjutas VG Nett. «Ma ei ole otseselt mures, et sel oleks surmavaid tagajärgi või et see tekitaks vähki, kuna me räägime suhteliselt väikesest kiirgusest. Kuid ma kardan, et see võib tekitada teistlaadi tervisehädasid nagu väsimus, keskendumisraskused ja peavalu,»

«Ma ei usu, et keegi sellega täiesti kursis on, sest areng toimub kiiremini kui uuringud,» lisas arst.

Projekti Juhtmevaba Trondheim andmeil kaaluti terviseriske juba enne alustamist ja leiti, et wifist tulenev elektromagnetiline kiirgus ei tohiks terviseprobleeme tekitada.

Juhtmevaba Trondheimi andmeil on traadita interneti võrgu kiirgus väiksem kui mobiiltelefonide puhul. Üle 20 aasta kasutusel olnud mobiiltelefonide ja terviseprobleemide võimalikke seoseid on palju uuritud, kuid selgeid tõendeid, et mobiiltelefonide kasutamine tekitaks tervisehädasid, pole senini leitud.

Samas on Stockholmi Karolinska instituudi teadlane Olle Johannson kogunud üle 2 000 teadusraporti, milles on leitud, et isegi madal kiirgus mõjutab näiteks immuunsüsteemi ja viljakust.

Allikas: Tarbija24.ee

Paar pildikest

2007-11-12T12:34:00.000+02:00

Warwalki ajal võib igasuguseid huvitavaid traadita andmeside silma hakata. Paar näidet sellisest väikelinnast nagu põlva.

Inglismaal pargis wifit kasutanud mees areteeriti

2007-11-12T07:13:00.000+02:00

Suurbritannias arreteeriti mees, kes kasutas tänaval interneti lairibaühendust ilma omaniku loata, kirjutab Äripäev vahendusel Guardian Unlimited. 39aastane mees istus tänaval Chiswicki linnaosas Londonis ja surfas sülearvutiga internetis. Mees tunnistas, et ta kasutas interneti omaniku loata. Metropolitani politsei arvutikuritegude detektiivi Mark Robertsi sõnul on ebaaus turvamata WiFi võrkude kasutamine kriminaalkuritegu. "Vahistamine olgu hoiatuseks kõigile, kes arvavad, et illegaalne teiste inimeste lairibaühenduse kasutamine on aktsepteeritav," lisas ta.

2003. aastal vastu võetud kommunikatsiooniseaduse kohaselt on loata turvamata võrkude kasutamine kriminaalkuritegu ja WiFi võrgud peavad olema kaitstud parooliga. Politsei uurib kõiki seaduse rikkumisi, millest neid teavitatakse.
Aprillis tehti hoiatus mehele, keda majaelanikud nägid autos sülearvutit kasutamas. 2005. aastas sai mees 5000 naela (115 000 krooni) trahvi võõra WiFi kasutamise eest.

Allikas: Äripäev

Aga meil mõeldekse vastupidi, ilmselt siis kõik on see loomulik nähtus.
Kellegi kogemata lahti jännud ja avalikul wifil on siiski vahe.

Mõniaeg tagasi leidsin lõigu vanast Maalehest

“Niikuinii on mul kodus ja kontoris püsiühendus olemas,” kommenteeris Marvet. “Nüüd saavad sellest osa ka teised ja ma ei tunne mingit moraalset piina, kui löön Stockholmi suvalisel tänavanurgal läpaka lahti ja loen kellegi Svenssoni koduvõrgu kaudu oma e-posti.”

Tark lause kas pole ?

Tele2 avas Narvas ja Paides 3,5G võrgu

2007-11-12T07:06:00.000+02:00

Eesti suuruselt teine mobiilsideoperaator Tele2 avas oktoobris ülikiiret andmesidet võimaldava kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrgud Narvas ja Paides.

Tele2 avas kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrgu Paides esimesena Eesti operaatoritest.

Tele2 3,5G võrk võimaldab maksimaalset andmeedastuskiirust 3,6 Mbit/s, mis on kiirem kodustest ADSL-ühendustest ning 50 korda kiirem GPRS-teenusest.

Tele2 on varem avanud 3,5G võrgud Tallinnas, Pärnus, Haapsalus, Kuressaares, Virtsus, Viimsis ja Laagris.

Allikas: Tele2 Eesti

Hoiatuseks sildid välja !!!

2007-11-11T12:16:00.001+02:00

Aitab naljast paneme sildid välja.

Õhuke Laptop ideaalne wardriverile

2007-11-11T08:39:00.000+02:00

Midagi Wardriving sõpradele, lihtne, õhuke laptop, autos kasutamiseks.
Samuti on see hea ka reisimeestele ja kes sõidavad palju seoses tööga ringi.

Allikas: Cario Notebook

Ameerikas vahistati wardriver

2007-11-10T22:05:00.000+02:00

Kõik kes tahavad meerikamaale wardraivimaminna, arvestage sellege, et teid võidakse arreteerida selle eest.

Allikas: http://www.engadget.com/

Elisa võttis esimesena maailmas kasutusse UMTS900 tehnoloogial põhineva mobiilsidevõrgu Soomes

2007-11-08T19:04:00.000+02:00

Täna, 8. novembri hommikul, kell 9.30 toimus maailma esimene UMTS900 tehnoloogial põhinev videokõne, kus omavahel kommunikeerusid Soome majandus- ja tööstusminister Mauri Pekkarinen ja Elisa Oyj juhatuse esimees Veli-Matti Mattila.

Tänahommikuse videokõnega avas Elisa maailma esimese tavakasutuses oleva UMTS900-võrgu. „900 megahertsi sagedusel toimiv UMTS900 võrgu ehitus on palju kuluefektiivsem 3G võrkude ehitamisest hõredalt asustatud aladele. Sellise võrgu ehituskulud on vaid kolmandik 3G võrkude ehituskuludest kvaliteetse kiirema mobiilside levi saavutamiseks hõredalt asustatud piirkondades,“ selgitas Elisa Oyj juhatuse esimees Veli-Matti Mattila.

Veli-Matti Mattila sõnul on Elisa seadnud oma eesmärgiks tõsta 2008. aastal andmesidekiirust mobiilsidevõrgus kuni 5 korda -10 Mbps-ni nii tänases 3G võrgus, kui ka UMTS900-ga kaetavatel aladel. Lähiaastatel kiirused kahekordistuvad ulatudes 20 Mbps-ni.

Allikas: Elisa Eesti AS

Saarte Liinid soovib jätkuvalt sadamatesse tasuta WIFI-t

2007-11-05T16:04:00.000+02:00

Tasuta internetiühendus on kavas luua Kuivastu, Virtsu, Rohuküla ja Heltermaa sadamas. “Kui on halvad ilmaolud, et laevad ei sõida, või pikad järjekorrad, siis on reisijatel vähemalt võimalus seal internetti kasutada,” selgitas Tatter.

Samas rõhutas Saarte Liinide nõukogu esimees, et ettevõtte 2008. aasta investeeringute kava on praegu veel kinnitamata ning seetõttu pole WIFI väljaehitamine siiski lõplikult otsustatud. “Kui detsembris selgub, et välisvahendite kaasfinantseerimise määr sadamate rekonstrueerimisel peab olema suurem, kui me praegu plaanime, tuleb leida lisaraha ja siis me kindlasti WIFI ohverdame,” lisas Tatter.

Allikas: Oma Saar

Elioni DigiTV kliendid ohus?

2007-11-05T02:12:00.000+02:00

DigiTVga kaasa wifi-ruuter (seade, mis levitab traadita võrku), millele on algseadistusena pandud peale vananenud WEP-turvalisus ja parool puudub hoopiski. Suur hulk kasutajaid ei viitsi seadeid muuta ega tõsta turvalisuse astet WPA peale, mis teeks häkkerite elu palju keerulisemaks. Kui kasutajanime/parooli ei muudeta, saab ühe sekundiga sisse murda ka poisike. Ent ka muudetud parooliga on WEPiga turvatud wifi-ühenduse üle võtmine häkkerile käkitegu.

Wifi.ee toimetaja Veljo Haameri sõnul võib seda nimetada Elioni veaks oma teenuse pakkumisel, mille ettevõte peaks kiiremas korras parandama – kasutama peaks WPAd või veel parem oleks WPA2. Teisalt ütleb ta, et probleem on tekkinud linnades koduste wifide kiire leviku tõttu ning kasutajate teadlikkus on jäänud puudulikuks. “Ruhnul pole turvatõkkeid vaja paigutada, sest kurjam on aknast näha. Korrusmaja ees või sees ei pruugi sissetungija nii kergelt tuvastatav olla,” nendib ta.

Elionil on koduse wifi turvaliseks seadistamise teenus tasuline. Ning ehkki juhend on nende veebis www.elion.ee olemas, ei jõua sinna ilmselt kuigi paljud kliendid.

Portaali WiFi.ee toimetaja Veljo Haamer soovitab koduse wifi levi piiramiseks seina ja saatja vahele plekktahvli või fooliumilehe asetamist.

2007-11-05T00:54:00.000+02:00

Portaali WiFi.ee toimetaja Veljo Haamer soovitab koduse wifi levi piiramiseks seina ja saatja vahele plekktahvli või fooliumilehe asetamist.

Oluline on ka wifi-saatja asetamine aknast kaugemale ja selle seadistamine vaid siseruumides levimiseks.

Suundantenn ja wifi-seadme võimsuse vähendamine, näiteks seadme Linksys WRT 54GL abil, on samuti vahendid wifi-leviala piiramiseks, kuid Haameri sõnul tuleks selleks paluda asjatundjate abi.

Avalikku wifi-t on turvaline kasutada, kui on teada, kellele see kuulub. Seda saab teada omanikule viitava wifi-saatja nime ehk SSID-d kontrollides.

«Kui te täpselt ei tea, kellele wifi kuulub, siis võib kergesti juhtuda, et andmesideseanss käib võõra luubi alt läbi ja privaatsus kaob. E-maili konto, pangakoodid ja isiklik teave vahetavad omanikku,» ütles Haamer.

Allikas: Tarbija24.ee

Uus wifi-mälukaart saadab fotod kaamerast otse veebi

2007-11-05T00:42:00.000+02:00

California ettevõte Eye-Fi teatas selle nädala teisipäeval, et toob müüki esimese wifi SD mälukaardi digitaalkaameratele, mis võimaldab kaableid kasutamata pildid otse kaamerast veebigaleriisse või arvutisse saata.

Mälukaart töötab kõikide SD-pesaga digitaalkaameratega ja saadab pildid automaatselt eelnevalt valitud suhtlusportaalidesse või veebigaleriidesse, vahendas fotoportaal Adorama.

«Digitaalkaameratega on väga lihtne pilte teha, kuid ülejäänud protsess on tülikas,» ütles Eye-Fi juht Jef Holove.

Kui uskuda tootjat, peaks wifi-mälukaart säästma pildistajaid fotosid esmalt arvutisse ja seejärel veebi laadimast. Eye-Fi järgi muudab kaart vajadusel automaatselt ka pildifailide suuruse veebigaleriides kehtestatud nõuetele vastavaks.

Kaardi seadistamisel tuleb kasutajal 17 veebigalerii, suhtlus- ja blogimisportaali seast endale sobilik valida ning määrata, millisesse kausta pildifailid arvutis salvestatakse. 2 GB kaart võimaldab teha ligi 1000 pilti. Kaardi hind on 99 dollarit e 1076 Eesti krooni.

Allikas: Tarbija24.ee