WiFi-leviala märkav sülearvutikott

Peale vaadates on see tavaline tugev sülearvutikott, aga kui lähemalt vaadata, siis hakkab silma pisike LCD-ekraan, mis näitab lisaks kellaajale tulbakesi (umbes nagu mobiilil ekraani nurgas).Maksimaalne ekraani suurus on 17 tolli, väikseim aga 15,4. Ta leiab vaid 2,4 G, 802.11b/802.11g võrke. Garantii kestab 36 kuud. Saadaval on kolm eri kujuga mudelit: ranitsakujuline, õlakotikujuline ja väljatõmmatava sangaga (nagu reisikohver). Kõikidel kottidel on WiFi-leidja küljes ja kõikides on lisataskud pliiatsitele, mobiilile, mp3/mp4-mängijale ja ka visiitkaartidele. Enam ei peagi arvutit keset tänavat sisse lülitama, et teada saada kas siin on WiFi-leviala.

Osta saab neid siit.

Hind on 43 kuni 68 eurot.

Allikas: [digi]

Tehvandi suusahüppe torn

Siin suusahüppetornis Tehvandil, Otepää lähedal levib avalik traadita interneti leviala. Pildid räägivad enda eest.
Torni jalamil:


Torni vaateplatvormil:



Ühesõnaga kõigil siin näidatud piltidel levib traadita internet :)

Tallinn pakub tasuta andmesidet

Linnavolikogu interneti töörühm plaanib traadita interneti leviala laiendada koolide fuajeedesse, haiglatesse, koolibussidesse ning kesklinna ja Nõmmele.

Kindlasti lubas Kirde järgmisel aastal teha juurde suviseid wifi-alasid parkidesse ning praeguseid laiendada.

Uuel aastal tahetakse tema sõnul arendada autentimise võimalust ID-kaardiga, varustada internetiühendusega kõik koolibussid ja tutvustada linnaelanikele avaliku interneti levialasid ja võimalusi.

Eelmisel aastal kasutati traadita interneti teenust suveperioodil ligi 16 000 korda ja väljastati ligi 7000 ühe ööpäeva kehtivat juurdepääsukoodi. Avalikke levialasid oli 45, neist 18 randades ja parkides. Sellele lisandub 13 raamatukogu.

Levialasid finantseerib linnakantselei, välja arvatud Kristiine võrk, mis toimib linnaosa kulul. Järgmise aasta linnaeelarves on andmesidekuludeks ette nähtud 5,5 miljonit krooni, mis sisaldab ka avalike traadita võrkude ülalpidamist.

Allikas: PM

KÕU internetiteenuse kasutajate vahel läheb loosi uhke multimeedia-auto

Sellest nädalast algas Eesti Energia poolt korraldatud autokampaania, kus kõikide internetiteenuse KÕU kasutajate vahel loositakse välja erilise keredisaini ja multimeedialisavarustusega Volkswagen Jetta. Sõiduauto on välja pannud ettevõtte ZTE, kes toodab KÕU internetiteenuse mobiilseid seadmeid.
Autokampaania auhind on 2007. aasta Riegeri keredisainiga hõbedast värvi sõiduauto Volkswagen Jetta, millel on muuhulgas lisavarustusena kaasas DVD-kirjutajaga arvuti, USB klaviatuur, 8“ puute- ja 10,4“ laemonitor koos DVD, MP3 ja videofailide mängijaga DIVX ning KÕU WIFI ruuter, mis võimaldab internetti kasutada ka sõidu ajal.
KÕU projektijuhi Artur Teesalu sõnul on klientide seas populaarsed nii kodu- kui mobiilsed seadmed, millega saab KÕU teenust kasutada igast Eestimaa punktist ning ka liikumise pealt. „KÕU internetiteenus katab Eestit 98% ulatuses. Kliente on meil täna ligi 12000 ja nendest umbes 2/3 on otsustanud koduseadme kasuks,“ ütles ta.
„Eelmisel nädalal avasime koostöös Eesti Postiga uue võimaluse tellida KÕU internetiseade koju kas internetist või telefoni teel soovitud aadressile ja kliendiga kokkulepitud ajal. Tegu on väga lihtsa ja mugava teenusega just maapiirkondades elavatele inimestele,“ rääkis Teesalu viimase aja arengutest. Seadme kohaletoimetamine on kliendi jaoks tasuta.
Lisaks Eesti Energia teenindusbüroodele ja kojutellimise võimalusele saab detsembrikuust KÕU kodu- või mobiilse seadme osta ka kõikidest Euronicsi ja Plussmiinus elektroonikakauplustest üle Eesti. Klient saab lepingu sõlmida internetis sisenedes Eesti Energia e-teenuste keskkonda https://eteenus.energia.ee/eraklient/main
Paralleelselt müügikanalite laiendamisega jätkab Televõrgu AS investeeringuid sidevõrgu arendamisse. Lisaks võrgu rajamisse investeeritud 50 miljonile kroonile, suunatakse sel ja tuleval aastal võrgu laiendamisse ning kiiruse tõstmisesse täiendavad 30 miljonit krooni. Lisainvesteeringute tulemusel suudab sidevõrk pakkuda kvaliteetset internetiteenust kokku 25 000 kliendile.
KÕU on mobiilne internet, mis on mõeldud kasutamiseks kohtades, kus internetti pole seni olnud, või inimestele, kellel on liikuva eluviisi tõttu oluline interneti kättesaadavus üle Eesti erinevates kohtades ning ka ühest punktist teise sõites. KÕU interneti kasutamiseks pakub Eesti Energia kodu- ja mobiilset seadet. Täna katavad 98% Eestist KÕU teenusega 95 tugijaama.

Allikas: Äripäev

Wifi-ruuterid söövad lapsi ja vallutavad maailma

Vaikselt kapi otsas tulukesi vilgutav wifi-ruuter võib tunduda süütu karbikesena, mis aitab maailma tuppa ja klassiruumi tuua ilma tüütuid juhtmeid vedamata.

Aga mõelge uuesti!

Wifi-ruuterid kiirgavad, nad kiiritavad, nad väljastavad radiatsiooni!
Ilmselt on sul vähe aimu, misasi see kiirgus on, aga igaks juhuks pead sa seda kartma, sest isegi teadlased ei oska ega suuda seda ohtu ümber lükata, vaid ajavad mingit metafüüsilist-filosoofilist mulli stiilis “Midagi ümber lükata polegi võimalik, teooria toetuseks saab vaid tõendeid koguda…”

Wifi-ruuteritel on antennid ehk kiirekahurid, mis tulistavad sinu pihta vähkkasvajaid. Aga nende tegelik sihtmärk on Sinu laps, Sinu armas nunnu süütu beebike. Wifi-ruuterid söövad lapsi!

Kui nad on lapsed nahka pistnud, kasvavad wifi-ruuterid ilmatu suurteks ja ründavad meie linnu ja külasid.

Invasioon on alanud.

Allikas: Wellington Grey. net

Eestis on praegu 1151 avalikku WiFi leviala

Internetiportaali WiFi.ee andmeil on Eestis hetkel 1151 avalikuks kasutamiseks mõeldud atesteeritud WiFi leviala.Kõige enam on WiFi.ee atesteeritud avalikke WiFi levialasid maakonniti Harjumaal, kus on kokku 418 leviala, sealhulgas 365 neist Tallinnas, vahendab BNS. Harjumaale järgnevad Põlvamaa 158, Tartumaa 95, Pärnumaa 72, Lääne-Virumaa 50, Valgamaa 49, Ida-Virumaa 48, Saaremaa ja Viljandimaa 46, Läänemaa 42, Võrumaa 31, Jõgevamaa 30, Hiiumaa 25, Raplamaa 18 ning Järvamaa 16 levialaga.
Kõige vähem levib WiFi Ruhnu ja Kihnu saarel, kus on vastavalt viis ja kaks leviala.
Viimati lisandus traadita interneti leviala Tallinnas Ülemiste City hotelli Mercado ja Veskimetsa ratsakeskusesse ning Otepääl hotelli GMP Clubhotel, Edgari külalistemajja ja Lille hotelli. Esimene avalik WiFi leviala avati Eestis 2001. aasta mais. WiFi (Wireless Fidelity) on ainus traadita andmeside standard, mis on integreeritud Linuxi, Windowsi ja Apple’i operatsioonisüsteemidesse.
18. oktoobril kirjutas Enn Heinsoo Äripäevas, et WiFi on pealtkuulatav verstade kauguselt. Avaliku ja koduse WiFi turvalisuse puhul ei saa olla liiga paranoiline — murdmisvahendid on odavad ja pealtkuulamine avastamatu.
Traadita andmeside ohtusid käsitleval üritusel Wardriving selgitati, kui õrn ja kaitsetu WiFi tegelikult on. Lisaks sõideti bussiga läbi linna ning registreeriti WiFi-võrkude nimed ning turvameetmed. Ainuüksi Suur-Patarei tänavalt Viru keskuseni sõites avastasime pea viissada võrku.
Turvaekspert Tõnu Samuel rääkis sõidule eelnenud loengul, et kui krüpteerimata andmeliikluse pealtkuulamisega pole mingit probleemi. Tuleb vaid sõita autoga leviala lähedale, panna antenn püsti ning lihtsalt kuulata. Avatud võrgus on krüpteerimata infost näha kõik, mis inimesed kirjutavad ja loevad. Nii saab teada nende nime ning paroolid.
“Inimesi tuleb harida traadita andmeside ohtude teemal. Olukord on masendav. Õhk on paksult tundlikku infot täis ja ikka on kodanikke, kes pealt kuulavad. Pealtkuulajat on samas pea võimatu avastada, suundantenn teeb imesid,” hoiatas Samuel murelikul toonil.
Kaugemalt jälgimiseks sobiv suundantenn ja antennijalg maksavad mõlemad umbes tuhat krooni. Kiire arvutusega selgitas Samuel, kuidas tema esitletud antenniga saab traadita võrke mitme kilomeetri kauguselt pealt kuulata. “Tehnika on läinud odavaks,” tähendas Samuel.

Allikas: Delfi

Shveitsi firma WeRoam ja venelaste Golden Telekom sõlmisid kokkuleppe pakkuda WiFi 35,000 punktis üle maailma.

http://money.cnn.com/news/newsfeeds/articles/marketwire/0336805.htm

WifiKaardistamine

WifiKaardistamine on WiFi saatjate leidmine ja kaardile märkimine.

Kuni võõraste võrkude tööd ei segata, on see legaalne tegevus. Võõra võrgu töö häirimine on
aga kahtlemata kuritegu. WifiKaardistamine toimub selleks loodud tarkvara abil.

NetStumbler Windows kasutajatele, Kismet Linux kasutajatele ja MacStumbler Apple Macintosh omanikele on masskasutuses olev Wardriving-tarkvara. NetStumbler saadab laiali päringuid, mis sunnivad WiFi-seadmed vastama oma nimega: service set identiier (SSID).
GPS-i abil salvestatakse iga saatja asukoha koordinaat ja seejärel saab teabe kaardile kuvada.
Kogutud teavet analüüsides selgub, millised WiFi-seadmed piirkonnas töötavad, millised kanalid on ülekoormatud ja kui kaugele WiFi levib. Kõik programmid ei uuri vastuseid päringutele, Kismet näiteks analüüsib teabe kogumiseks kõiki eetris liikuvaid pakette.
WifiKaardistamine on Eestis kokku kogunud teabe 30 000 erineva WiFi seadme tüübi ja asukoha kohta.
Kaardistamise käigus on selgunud, milliseid seadmeid kõige rohkem kasutatakse.
Kõige populaarsemad WiFi seadmed riigis on:

1. Linksys – 8707 seadet
2. Thomson Speedtouch – 5712 seadet
3. Ericsson HN294 – xxxx seadet
4. Buffalo – 1768 seadet
5. DLINK – 1533 seadet

Järjestuse kommentaariks võib öelda, et WiFi saatja Speedtouchi olemasolu tähendab üldiselt, et asulat läbib ADSL liin ja kasutusel on digitelevisioon.
20,000 WiFi ala on suletud WEP või WPA võtmega. 10,000 WiFi ala on avatud või kasutavad ligipääsuks muud piirangut, nagu näiteks MAC-ilter, konkreetne IP-aadress,
autentimine mobiili abil. 2,4 GHz WiFi toimib kanalitel 1-14. 8610 saatjat kasutab 11. kanalit. 7294 saatjat kasutab 1. kanalit. 7065 saatjat kasutab 6. kanalit. Vaid 17 saatjat kasutab tööks 14.
kanalit ja vähesed 13 kanalit.

Asjad, mida on kasulik teada:

1. Saatjad täidavad erinevaid eesmärke, iga leitud WiFi saatja pole ligipääs Internetti.
2. Leitud saatjad paiknevad kaardil leiukohas, mitte asukohas. (Linnas tänavatel ja maal teede servas, kus wardriver liigub.)
2. Saatja tegelikku asukohta iseloomustab SNR (signal to noise relation, signaali ja müra suhe).
Mida suurem SNR, seda lähemal olete saatjale, seega, selle järgi on võimalik saatjaid leida.
3. Saatja märkusega Peer on arvuti WiFi Ad-Hoc (pordist porti) modes.
4. Luku ehk WEP-key puudumine ei tähenda ligipääsu võrgule. Võõrale arvutile ei omistata IP-aadressi või küsitakse vajalikud parameetrid avaekraanil.

Täpsemaid selgitusi WifiKaardistamist ja infot osalemiseks saab aadressilt
http://kaardistajad.wifi.ee/

Artikkel ilmus 2007 aastal arvutiajakirjas X.

TCO kiitis heaks vaid kaks mobiili kümnest

Kontoriseadmete hindamise ja märgistamisega tegelev organisatsioon TCO kiitis heaks vaid kaks kiirguse, kommunikatsiooni ja ergonoomiliste omaduste hindamiseks läbiviidud testis osalenud kümnest mobiiltelefonist.

TCO heakskiidu said Sony Ericssoni S500i ja W580i, ülejäänud telefonidest kukkusid läbi nõudmistele mitte vastavate kommunikatsiooni ja ergonoomiliste omaduste tõttu, vahendas Forbruker.no.

Testis osalesid veel Samsung SGH-i600, HTC S310, Nokia N95, Nokia 2610, Nokia 5500 sport, Nokia E65, Nokia E90 ja Sony Ericsson P1i.

Kuigi TCO on SAR kiirguspiiri seadnud maailma tervishoiuorganisatsioonist (2 W/kg) tunduvalt madalamale (0,8 W/kg), vastasid kõik testitud telefonid selles osas TCO nõudmistele.

Allikas: Tarbija24

Kuidas ennast mobiili kiirguse eest kaitsta ?

Jõhvi ja Võru said uue põlvkonna 3,5G mobiilsidevõrgu

EMT avas uue põlvkonna 3,5G võrgu ka Jõhvi ja Võru linnas.

EMT 3,5G võrgus on võimalik surfata ADSLiga võrreldaval kiirusel internetis, kasutada videokõne teenust, vaadata aktuaalseid telesaateid ja uudisklippe.

EMT-l on kõige laiem 3,5 G levi Eestis: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Haapsalus, Kuressaares, Rakveres, Jõhvis, Viljandis, Keilas, Jõgeval, Otepääl, Võrus, Raplas, Sauel, Sakus ja linnade lähialadel: Saha-Lool, Viimsis, Tabasalus , Murastes. EMT suudab pakkuda juba üle kuuesaja tuhande kasutaja asukohas 3,5G teenuseid.

Mobiilinterneti standard 3,5 G ehk HSDPA muudab mobiilse interneti kasutamise märkimisväärselt kiiremaks: esimesena Eestis tõstis EMT mobiilinterneti kiiruse kogu võrgus kuni 3,6 megabitile sekundis (Mbit/s), mis kasvab edaspidi veelgi, kuni 7,2 ja edasi juba 14,4 Mbit/s.

Allikas: EMT

Elion kattis Saaremaa kiire traadita internetiga

Elion lõpetas Saaremaal “Külatee 3” programmi raames interneti püsiühenduse loomiseks vajalike seadmete paigaldustööd.

Uued WiMax'i tugijaamad paigaldati Saaremaa piirkondadesse, kus seni puudus interneti püsiühenduse võimalus. Leping nägi ette 10 tugijaama paigaldamist, kuid Elion lisas ühtlase leviala tagamiseks ka Kärla jaama. Teenuse pakkumist alustatakse 1. detsembril 2007.

"Külatee 3" projekti raames on Elion lisaks Saaremaa jaamadele paigaldanud Harjumaale 48, Raplamaale 11, Lääne-Virumaale 7, Läänemaale 6 ning Tartumaale ühe tugijaama.

WiMax'i tehnoloogial põhinev traadita internet levib raadiolainete abil ning võimaldab interneti püsiühendust piirkondades, kus kaablivõrk puudub.

Levi võivad takistada mets, ehitised või muud objektid, mis jäävad tugijaama antenni ja kasutajaseadmete vahele, seega on oluline tugijaama masti otsenähtavus kohast, kuhu ühendus soovitakse luua.

Allikas: Meie Maa

Mobiilse interneti teenus võib osutuda ülikalliks

Mees, kes oli kasutanud kohas, kus pole wifi leviala ega interneti püsiühendust, mobiilset internetti, ehmus mitme tuhande kroonist arvet saades. Selgus, et juriidiliselt on kõik korrektne, kuid asjaosalise meelest tasuks teistel siit üht-teist õppida.

Suurest mobiiliarvest üllatunud Rein, kes ei soovinud oma perekonnanime lehes avaldada, oli ühendanud oma mobiili arvutiga kohas, kus polnud wifi leviala. EMT kliendina kasutas ta teenust EMT Internet. Tegu on mahupõhise, miinimumtasuta teenusega, mis sobib EMT SurfPort (WAP) kasutajale või vahetevahel interneti proovimiseks.

EMT esindaja selgitas Postimehele, et teenusega EMT Internet saab muu hulgas kasutada ka SurfPort’i. Konkreetse 9 krooni kampaania hind kehtib telefoniga SurfPordis ja teistel wap-i lehtedel viibimisel ka siis, kui SurfPorti välistele linkidele minnakse mobiiliga.

Minnes internetti arvutiga ja kasutades ühenduse saamiseks mobiiltelefoni, pole tegu SurfPorti kasutamisega ja maksta tuleb andmemahu pealt –1 MB eest nelikümmend krooni.

Sideteenuste kalkulaator

• Aadress https://www.sa.ee/pk

• See on tasuta abivahendiks eelkõige eratarbijatele ja juriidilistest isikutest väiketarbijatele, et leida endale sobivaim telefoni-, mobiiltelefoni-, andmesideteenuse või komplekslahenduse (internet, telefon, kaabeltelevisioon) pakett.

• Sideteenuste kalkulaatoris on Elioni, Elisa, Starmani, STV ja Norby Telecomi teenuspaketid.

Allikas: Tarbija24

Viljandi rongis saab sõidu ajal wifit kasutada

Edelaraudtee juhatuse liikme Kalvi Pukka sõnul on reisijad lisaks sõidukiiruse suurenemisele alati soovinud mugavamaid sõidutingimusi, mida tõestab ilmekalt Tallinna-Tartu kiirrongi 1. klassi järjest kasvav menukus. Ka Viljandi liinil on käigus sama mugavusastmega 1. klassi vagunid, mis Tallinna ja Tartu suunal.

Veel 2001. aastal liikus Tallinna ja Viljandi vahel rong, mille koosseisus oli baarvagun ning mis tol ajal reisijate poolehoiu leidis. Tuginedes senistele kogemustele otsustaski Edelaraudtee lisada kõigile Viljandi liini rongidele 1. klassi vagunid, millesse on paigaldatud mugavad reguleeritava seljatoega istmed ning juhtmeta internetiühenduse seadmed. Lisaks on 1. klassi klientidel võimalik osta vagunist süüa ja juua ning lugeda värskeid ajalehti.

Tallinna-Viljandi liinil käiku pandud 1. klassi vagunis on istekohti ligi 40. Pileti hinnaks Tallinnast Viljandisse sõiduks kulub 95krooni, sooduspiletid 1.klassi vagunites ei kehti. Selle sisse kuulub interneti kasutamise võimalus, samuti kohv, tee ning värsked ajalehed. Istekoht on võimalik ette osta nii raudteejaamade kassadest kui ka Edelaraudtee veebilehe kaudu.

Tallinnast Raplasse jõudmiseks kulub Viljandi rongil tänase sõiduplaani alusel aega ca 55minutit, Türile 1,5 tundi, Viljandisse 2,5tundi.

2006. aastal reisis Tallinn-Türi-Viljandi suunal 720 000 reisijat, mis on rohkem kui ühelgi teisel Edelaraudtee teenindaval suunal. Edelaraudtee teenindab veel reisijaid Tallinn-Viljandi-Pärnu, Tallinn-Tartu (samuti wifiga), Tallinn-Narva, Tartu-Valga ja Tartu-Orava suundadel.

Allikas: edel.ee

Hiiumaa parvlaeva tasuta wifi muutus tasuliseks.

Pikisilmi Fääri saartelt tagasi oodatud parvlaeval St.Ola pole praegu võimalik tasuta internetivõrku kasutada. Võrk on kättesaadav vaid Televõrk ASi KÕU-Interneti klientidele. Hiiu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Aare-Villu Kattel selgitas, et WiFi muutub parvlaeval St.Ola tasuta kättesaadavaks niipea, kui hiidlased lubatud 50% võrgu püstitamise kuludest tasuvad. Summa, mis hiidlastel tuleb tasuda, on veidi enam kui 14 000 krooni.
Katteli sõnul on OÜ Väinamere Liinid, Hiiu maavalitsuse ja Hiiumaa omavalitsuste liidu vahel allkirjastamisel vastav leping. Tema kinnitusel on Väinamere Liinid lepingu juba allkirjastanud ning maavalitsus teeb seda lähiajal. “Kui ka omavalitsused oma nõusoleku annavad, siis peaks hiidlaste lubadus saama täidetud detsembrikuu jooksul ja võrk muutuma kõigile tasuta kättesaadavaks,” ütles Kattel. HOLi esimees Jüri Lauter täpsustas eile, et HOLi koosolek toimub 3. detsembril ning tõenäoliselt siis ka nimetatud lepingu osas otsus tehakse.
Ligi pool aastat tagasi parvlaevale St.Ola loodud internetivõrgu eest tasus 100%-liselt OÜ Väinamere Liinid. Hiidlased pole seni täitnud avalikult välja käidud lubadust hüvitada ettevõtjale pool kulust.

Allikas: hiiuleht.ee

Uudiseid Paidest

Linnavalitsus on paigaldanud üle linna mitu WiFi leviala, mis loovad võimaluse Paides tasuta Internetivõrgu kasutamiseks.

Saatjad on paigutatud Maksimarketi parklasse, kultuurimaja külge, Lembitu parki ja kiriku tagusesse parklasse. Linnavalitsuse infotehnoloogianõuniku Peeter Lälli sõnul ulatub WiFi signaal silmside korral kuni 300 meetri kaugusele ning tagab piisava kiirusega ühenduse kuni sadakonnale kasutajale. „Niipea kui raekoja remont jõuab sinnamaani, et võib hoonelt tellingud maha võtta, saab ka keskväljaku ümbrus tasuta Interneti levialaks,“ ütles Läll.

Allikas: www.paide.ee/

WiFi orienteerumine

On saabunud info, et 24.-25.05.2008 toimub II WiFi orienteerumine. Toimuma hakkaks see Rapla Vesiroosi gümnaasiumi läheduses. Lähemalt uuri siit.
Esimese WiFi orienteerumise kohta uuri Sakala ajalehest.

Täpsem info kunagi tulevikus.

Asukoht:
Suurema kaardi vaatamiseks kliki pildil.

Ideid juhtmevaba väikekontori loomiseks

Juhtmeta seadmete kasutamise märksõnaks on mugavus – Teie kontoris väheneb tüütute juhtmete hulk ja IT-tehnika kasutamine muutub oluliselt käepärasemaks. Allpool mõned ideed, kuidas juhtmerägastikku väiksemaks muuta.

Juhtmevaba hiir ja klaviatuur

Kui kasutad lauaarvutit, on sul vaja eraldi hiirt ja klaviatuur. Juhtmevabad hiir ja klaviatuur ei ole otseselt juhtmete abil arvutiga ühendatud. Küll aga on arvutiga ühenduses hiirelt ja klaviatuurilt signaale vastuvõttev karbike.
Karbi asukoht sõltub kasutatavast ühendusest - infrapunaühenduse korral peavad karp ja hiir, klaviatuur olema otsenähtavuses ning kaugus ei tohi ületada 50-60 sentimeetrit. Raadiolainetel (2,4 GHz) põhinevad seadmed ei vaja otsenähtavust ning karbike võib asuda arvuti korpuse peal või monitori taga. Maksimaalne töökaugus raadioside korral 2,5 kuni 3 m.

Juhtmeta hiired ja klaviatuurid vajavad tööks ikkagi voolu. Valida saab laetavatel akudel seadmete ja patareitoitel versioonide vahel. Igapäevasel kasutamisel kestavad patareidel töötavad seadmed umbes 3 kuud.

Juhtmevaba võrk - mis vahe on WiFi ruuteril ja tugijaamal?

Juhtmeta internetivõrgu loomiseks kontorisse on valida WiFi ruuteri ja tugijaama (Access Point) vahel. WiFi ruuter sobib kontorisse, kus eelnevalt on olemas üks internetiühendusega arvuti. Töökohtade lisandumisel on võimalik arvuteid võrku juurde ühendada. Sama seade tegeleb ka interneti jagamisega.
Kui eelnevalt on arvutid ühendatud juhtme abil ning soovite lisada olemasolevale võrgule juhtmevaba lahenduse, tasub eelistada tugijaama, mis ühendatakse olemasoleva juhtmega võrgu seadmega.

Juhtmeta internetivõrgu turvalisus tähelepanu alla

WiFi võrk kontoris olgu alati turvatud. Ligipääs lubage vaid oma töötajatele.Lihtsamaks võimaluseks on kasutada WEP võtit koos MAC aadresside kontrolliga. Uuemad WiFi kaardid, ruuterid ja tugijaamad võimaldavad kasutada veelgi turvalisemat WPA võtit. Ainult oma WiFi võrku turvates saate tagada, et võõrad ei pääse ligi firma sisevõrgule.

Juhtmeta võrgukettad

Dokumentide ühiseks haldamiseks ning jagamiseks on eraldiseisev kõvaketas hea töövahend. Arvuti asemel saab sellise kõvaketta ühendada otse võrku. Eeliseks võrreldes arvutis oleva kõvakettaga on ligipääs igal ajahetkel - võrk on kogu aeg töös ning ei sõltu kasutajast ega arvutist.

Juhtmevabad printerid

Juhtmevaba kontori laiendamiseks võib kasutada WiFi kaardiga printerit või ühendada olemasolevale printerile printserveri lisaseade. Näiteks HP printeritele, mille koodid lõppevad W-tähega, on sisse ehitatud WiFi tugi. Need võimaldavad dokumente vastu võtta ja printida üle kontoris oleva traadita internetivõrgu.Kui lisate olemasolevale printerile juhtmeta printserveri, saab jagada printerit kontoris olevate juhtmega ja juhtmeteta ühendatud arvutite vahel.

Autor:Heigo Ensling

Ford arvuti, printeri, navigaatori ja kaardilugejaga

Ford toob oma pikapitesse mobiilse kontori, mille eesmärgiks on pakkuda ka teel olles võimalust info vahetamiseks ja töötamiseks.
Novembri alguses esitles Ford automüüjatele mõeldud messil Las Vegases erivarustusega pikapit F-250 Super Duty.
Erivarustus jõuab turule järgmisel aastal. Komplekti kuuluvad juhtmevaba arvuti, printer ja GPS-navigaator. Sellise varustuse hinda ei ole veel määratud, kuid arvatakse, et hinnatase on umbes 3000 dollarit. Müügile tulevad ka autokontoriga sobivad digikaamerad ja krediitkaardilugejad.
Süsteemi kuulub juhi ja kõrvalistuja vahele paigutatud arvuti, mis saab energiat sõiduki akult. Arvutil on puutetundlik ekraan, seega pole klaviatuuri ega hiirt vaja. Seadme saab aluselt eemaldada ning see talub ka raskeid kasutustingimusi.
Arvutis on Exceli ja PowerPointiga kontoritarkvara pakett, samuti on olemas muusika- ja navigatsiooniprogramm.

Allikas: Marko Mannila

Trondheimi elanikud jäävad wifist haigeks

Ühena esimestest linnadest Euroopas kaeti aasta tagasi Norras Trondheimis kogu linn traadita interneti levialaga, nüüd kaebavad linnaelanikud, et jäävad wifist haigeks.

Sør-Trøndelagi maakonnaarst Jan Vaage on inimestelt saadud kaebustest teavitanud ka riigi kiirguskeskust, kirjutas VG Nett. «Ma ei ole otseselt mures, et sel oleks surmavaid tagajärgi või et see tekitaks vähki, kuna me räägime suhteliselt väikesest kiirgusest. Kuid ma kardan, et see võib tekitada teistlaadi tervisehädasid nagu väsimus, keskendumisraskused ja peavalu,»

«Ma ei usu, et keegi sellega täiesti kursis on, sest areng toimub kiiremini kui uuringud,» lisas arst.

Projekti Juhtmevaba Trondheim andmeil kaaluti terviseriske juba enne alustamist ja leiti, et wifist tulenev elektromagnetiline kiirgus ei tohiks terviseprobleeme tekitada.

Juhtmevaba Trondheimi andmeil on traadita interneti võrgu kiirgus väiksem kui mobiiltelefonide puhul. Üle 20 aasta kasutusel olnud mobiiltelefonide ja terviseprobleemide võimalikke seoseid on palju uuritud, kuid selgeid tõendeid, et mobiiltelefonide kasutamine tekitaks tervisehädasid, pole senini leitud.

Samas on Stockholmi Karolinska instituudi teadlane Olle Johannson kogunud üle 2 000 teadusraporti, milles on leitud, et isegi madal kiirgus mõjutab näiteks immuunsüsteemi ja viljakust.

Allikas: Tarbija24.ee

Paar pildikest

Warwalki ajal võib igasuguseid huvitavaid traadita andmeside silma hakata. Paar näidet sellisest väikelinnast nagu põlva.

Inglismaal pargis wifit kasutanud mees areteeriti

Suurbritannias arreteeriti mees, kes kasutas tänaval interneti lairibaühendust ilma omaniku loata, kirjutab Äripäev vahendusel Guardian Unlimited. 39aastane mees istus tänaval Chiswicki linnaosas Londonis ja surfas sülearvutiga internetis. Mees tunnistas, et ta kasutas interneti omaniku loata. Metropolitani politsei arvutikuritegude detektiivi Mark Robertsi sõnul on ebaaus turvamata WiFi võrkude kasutamine kriminaalkuritegu. "Vahistamine olgu hoiatuseks kõigile, kes arvavad, et illegaalne teiste inimeste lairibaühenduse kasutamine on aktsepteeritav," lisas ta.

2003. aastal vastu võetud kommunikatsiooniseaduse kohaselt on loata turvamata võrkude kasutamine kriminaalkuritegu ja WiFi võrgud peavad olema kaitstud parooliga. Politsei uurib kõiki seaduse rikkumisi, millest neid teavitatakse.
Aprillis tehti hoiatus mehele, keda majaelanikud nägid autos sülearvutit kasutamas. 2005. aastas sai mees 5000 naela (115 000 krooni) trahvi võõra WiFi kasutamise eest.

Allikas: Äripäev

Aga meil mõeldekse vastupidi, ilmselt siis kõik on see loomulik nähtus.
Kellegi kogemata lahti jännud ja avalikul wifil on siiski vahe.

Mõniaeg tagasi leidsin lõigu vanast Maalehest

“Niikuinii on mul kodus ja kontoris püsiühendus olemas,” kommenteeris Marvet. “Nüüd saavad sellest osa ka teised ja ma ei tunne mingit moraalset piina, kui löön Stockholmi suvalisel tänavanurgal läpaka lahti ja loen kellegi Svenssoni koduvõrgu kaudu oma e-posti.”

Tark lause kas pole ?

Tele2 avas Narvas ja Paides 3,5G võrgu

Eesti suuruselt teine mobiilsideoperaator Tele2 avas oktoobris ülikiiret andmesidet võimaldava kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrgud Narvas ja Paides.

Tele2 avas kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrgu Paides esimesena Eesti operaatoritest.

Tele2 3,5G võrk võimaldab maksimaalset andmeedastuskiirust 3,6 Mbit/s, mis on kiirem kodustest ADSL-ühendustest ning 50 korda kiirem GPRS-teenusest.

Tele2 on varem avanud 3,5G võrgud Tallinnas, Pärnus, Haapsalus, Kuressaares, Virtsus, Viimsis ja Laagris.

Allikas: Tele2 Eesti

Hoiatuseks sildid välja !!!

Aitab naljast paneme sildid välja.

Õhuke Laptop ideaalne wardriverile

Midagi Wardriving sõpradele, lihtne, õhuke laptop, autos kasutamiseks.
Samuti on see hea ka reisimeestele ja kes sõidavad palju seoses tööga ringi.



Allikas: Cario Notebook

Ameerikas vahistati wardriver

Kõik kes tahavad meerikamaale wardraivimaminna, arvestage sellege, et teid võidakse arreteerida selle eest.

Allikas: http://www.engadget.com/

Elisa võttis esimesena maailmas kasutusse UMTS900 tehnoloogial põhineva mobiilsidevõrgu Soomes

Täna, 8. novembri hommikul, kell 9.30 toimus maailma esimene UMTS900 tehnoloogial põhinev videokõne, kus omavahel kommunikeerusid Soome majandus- ja tööstusminister Mauri Pekkarinen ja Elisa Oyj juhatuse esimees Veli-Matti Mattila.

Tänahommikuse videokõnega avas Elisa maailma esimese tavakasutuses oleva UMTS900-võrgu. „900 megahertsi sagedusel toimiv UMTS900 võrgu ehitus on palju kuluefektiivsem 3G võrkude ehitamisest hõredalt asustatud aladele. Sellise võrgu ehituskulud on vaid kolmandik 3G võrkude ehituskuludest kvaliteetse kiirema mobiilside levi saavutamiseks hõredalt asustatud piirkondades,“ selgitas Elisa Oyj juhatuse esimees Veli-Matti Mattila.

Veli-Matti Mattila sõnul on Elisa seadnud oma eesmärgiks tõsta 2008. aastal andmesidekiirust mobiilsidevõrgus kuni 5 korda -10 Mbps-ni nii tänases 3G võrgus, kui ka UMTS900-ga kaetavatel aladel. Lähiaastatel kiirused kahekordistuvad ulatudes 20 Mbps-ni.

Allikas: Elisa Eesti AS

Saarte Liinid soovib jätkuvalt sadamatesse tasuta WIFI-t

Tasuta internetiühendus on kavas luua Kuivastu, Virtsu, Rohuküla ja Heltermaa sadamas. “Kui on halvad ilmaolud, et laevad ei sõida, või pikad järjekorrad, siis on reisijatel vähemalt võimalus seal internetti kasutada,” selgitas Tatter.

Samas rõhutas Saarte Liinide nõukogu esimees, et ettevõtte 2008. aasta investeeringute kava on praegu veel kinnitamata ning seetõttu pole WIFI väljaehitamine siiski lõplikult otsustatud. “Kui detsembris selgub, et välisvahendite kaasfinantseerimise määr sadamate rekonstrueerimisel peab olema suurem, kui me praegu plaanime, tuleb leida lisaraha ja siis me kindlasti WIFI ohverdame,” lisas Tatter.

Allikas: Oma Saar

Elioni DigiTV kliendid ohus?

DigiTVga kaasa wifi-ruuter (seade, mis levitab traadita võrku), millele on algseadistusena pandud peale vananenud WEP-turvalisus ja parool puudub hoopiski. Suur hulk kasutajaid ei viitsi seadeid muuta ega tõsta turvalisuse astet WPA peale, mis teeks häkkerite elu palju keerulisemaks. Kui kasutajanime/parooli ei muudeta, saab ühe sekundiga sisse murda ka poisike. Ent ka muudetud parooliga on WEPiga turvatud wifi-ühenduse üle võtmine häkkerile käkitegu.

Wifi.ee toimetaja Veljo Haameri sõnul võib seda nimetada Elioni veaks oma teenuse pakkumisel, mille ettevõte peaks kiiremas korras parandama – kasutama peaks WPAd või veel parem oleks WPA2. Teisalt ütleb ta, et ­probleem on tekkinud linnades koduste wifide kiire leviku tõttu ning kasutajate teadlikkus on jäänud puudulikuks. “Ruhnul pole turvatõkkeid vaja paigutada, sest kurjam on aknast näha. Korrusmaja ees või sees ei pruugi sissetungija nii kergelt tuvastatav olla,” nendib ta.

Elionil on koduse wifi turvaliseks seadistamise teenus tasuline. Ning ehkki juhend on nende veebis www.elion.ee olemas, ei jõua sinna ilmselt kuigi paljud kliendid.

Portaali WiFi.ee toimetaja Veljo Haamer soovitab koduse wifi levi piiramiseks seina ja saatja vahele plekktahvli või fooliumilehe asetamist.

Portaali WiFi.ee toimetaja Veljo Haamer soovitab koduse wifi levi piiramiseks seina ja saatja vahele plekktahvli või fooliumilehe asetamist.

Oluline on ka wifi-saatja asetamine aknast kaugemale ja selle seadistamine vaid siseruumides levimiseks.

Suundantenn ja wifi-seadme võimsuse vähendamine, näiteks seadme Linksys WRT 54GL abil, on samuti vahendid wifi-leviala piiramiseks, kuid Haameri sõnul tuleks selleks paluda asjatundjate abi.

Avalikku wifi-t on turvaline kasutada, kui on teada, kellele see kuulub. Seda saab teada omanikule viitava wifi-saatja nime ehk SSID-d kontrollides.

«Kui te täpselt ei tea, kellele wifi kuulub, siis võib kergesti juhtuda, et andmesideseanss käib võõra luubi alt läbi ja privaatsus kaob. E-maili konto, pangakoodid ja isiklik teave vahetavad omanikku,» ütles Haamer.

Allikas: Tarbija24.ee

Uus wifi-mälukaart saadab fotod kaamerast otse veebi

California ettevõte Eye-Fi teatas selle nädala teisipäeval, et toob müüki esimese wifi SD mälukaardi digitaalkaameratele, mis võimaldab kaableid kasutamata pildid otse kaamerast veebigaleriisse või arvutisse saata.

Mälukaart töötab kõikide SD-pesaga digitaalkaameratega ja saadab pildid automaatselt eelnevalt valitud suhtlusportaalidesse või veebigaleriidesse, vahendas fotoportaal Adorama.

«Digitaalkaameratega on väga lihtne pilte teha, kuid ülejäänud protsess on tülikas,» ütles Eye-Fi juht Jef Holove.

Kui uskuda tootjat, peaks wifi-mälukaart säästma pildistajaid fotosid esmalt arvutisse ja seejärel veebi laadimast. Eye-Fi järgi muudab kaart vajadusel automaatselt ka pildifailide suuruse veebigaleriides kehtestatud nõuetele vastavaks.

Kaardi seadistamisel tuleb kasutajal 17 veebigalerii, suhtlus- ja blogimisportaali seast endale sobilik valida ning määrata, millisesse kausta pildifailid arvutis salvestatakse. 2 GB kaart võimaldab teha ligi 1000 pilti. Kaardi hind on 99 dollarit e 1076 Eesti krooni.

Allikas: Tarbija24.ee