reede, 5. juuli 2019

Quick Favor?

Hey,

I just signed the petition "Stop the 2 Meter Amateur Radio Band (144-146MHz) from becoming a Aeronautical Band" and wanted to see if you could help by adding your name.

Our goal is to reach 25,000 signatures and we need more support. You can read more and sign the petition here:

http://chng.it/4GwVf2GHVX

Thanks!
Hanno

reede, 18. veebruar 2011

Tarbijakaitse: mobiilse interneti piirang tuleb esitada numbriliselt

Tarbijakaitseamet käivitas eelmisel aastal menetluse EMT mobiilse internetiteenuse kiiruse- ja mahupiirangute seaduslikkuse uurimiseks ning on seisukohal, et piirangud tuleb kliendile numbriliselt välja tuua.

Teenusepakkujal on oma toodetele ja teenustele õigus seada piiranguid ning tingimusi enda äranägemise järgi, kuid sellisel juhul on kohustuslik tarbijat eelnevalt neist ka teavitada, selgitas BNSile tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski.

«Juhul kui «piiramatu kasutusega» teenusel on siiski piirangud, tuleks need ka ära tuua. Kindlasti tuleks ära märkida, mis see nõndanimetatud mõistlik mahukasutus on. Ei saa eeldada, et tarbija sellist asja ise otsima või huupi arvama peab,» märkis Turetski.

«Arvestades seda, et aina rohkem inimesi kasutab moodsaid mobiiltelefone, kus on netiühenduse olemasolu korral võimalik külastada erinevaid video- ja filmiportaale, tuleks kindlasti tarbijat teavitada, et selline tegevus ei kuulu mõistliku internetikasutuse mõiste alla. Tarbijakaitseamet peab mõistlikuks, et tarbijaid teavitatakse selliste tegevuste loetelust, millega võivad kaasneda täiendavad kulutused. Samuti peaks tarbija soovil ütlema talle ka piirangu numbriliselt,» lausus Turetski.

Paljudele EMT mobiilse internetiteenuse tellijatele tuleb üllatusena ettevõtte arusaam selle mõistliku kasutamise põhimõttest, millest lähtuvalt seab EMT tavapärasest suuremate andmemahtude laadimise korral ajutise, kuid olulise piirangu ühenduse kiirusele.

Allikas: E24

teisipäev, 15. veebruar 2011

Kaubanduskeskus pöördub Reformi infokioski asjus politseisse

Pärnu kaubanduskeskus Port Artur esitab politseile avalduse, et välja selgitada, kes ründas vabavõrgus olnud Reformierakonna reklaamkioskit, mille arvuti näitas ebasündsat materjali.

«Port Artur vabandab Reformierakonna ja avalikkuse ees, et kaubanduskeskuses rünnaku alla sattunud Reformierakonna infokioski arvuti näitas ebasündsat materjali. On äärmiselt kahetsusväärne, et selline juhtum aset leidis,» teatas keskuse pressiesindaja Ave Reinson.

Ta lisas, et Reformierakonna arvuti oli ühendatud vabasse WiFi võrku, mis on mõeldud kasutamiseks kaubanduskeskuse külastajatele.

Pärnu Postimees kirjutas, et Port Artur 2 kaubanduskeskusesse paigaldatud infokiosk, mis on programmeeritud kuvama Reformierakonna reklaami, näitas eile õhtul ja täna hommikul vaatajatele üle 12 minuti pikkust lõiku pornofilmist.

Allikas: PM

Reformierakonna infokioskisse murti avaliku WiFi kaudu

Pärnus Port Artur 2 kaubanduskeskusesse paigaldatud infokiosk , mis on programmeeritud kuvama Reformierakonna reklaami, näitas eile õhtul ja täna hommikul vaatajatele üle 12 minuti pikkust lõiku räigest pornofilmist.

„Ilmselt ei olnud arvuti turvalisus piisaval tasemel ja keegi muutis wifi võrgu kaudu ära Reformierakonna lehekülje, mida arvuti oli näitama pandud, ja suunas vaataja selle asemel pornosaidile,“ kommenteeris Anton pärast Reformierakonna ja Port Arturi infotehnoloogi spetsialistidega konsulteerimist.

Melts kinnitas, et arvuti oli kaitstud ja turvaline. Tema sõnutsi rünnati arvutivõrku.

Sündsusetu video näitamise lõpetas täna veidi pärast kella 10 Port Artur 2s reklaami vahendamisega tegeleva agentuuri Wigur projektijuht Tair Anton, kes Pärnu Postimehe toimetajatelt juhtunust kuuldes arvuti toitejuhtme seinast välja tõmbas.

Enne ajakirjanikelt pornot näitavast arvutist kuulmist polnud Antonil probleemist aimugi. Ebasündsat pildirida kuvavast arvutist ei teadnud täna hommikul midagi ka mõnikümmend meetrit eemal leti taga istuv Port Artur 2 kaubanduskeskuse infopunkti töötaja ja arvutist pidevalt mööda jalutavad turvamehed.

Millal infokiosk Reformierakonna kodulehe asemel huvilistele pornofilmi näitama hakkas ei osanud Anton öelda. „Eile päeval, kui ma arvuti juures käisin, oli kõik korras,“ lausus ta.

Videoportaali Youtube riputatud videos on näha, et pornofilmi sai avalikust arvustist vaadata eile õhtul. Täna kella 11.30 paiku oli video portaalist eemaldatud.

Antoni jutu järgi on Reformierakonna infokioski arvuti, millel klaviatuur ja hiir puudub, ühendatud internetti läbi kaubanduskeskuse avaliku traadita interneti võrgu ja peaks näitama oravapartei kodulehe Pärnumaad puudutavat osa.

„Ilmselt ei olnud arvuti turvalisus piisaval tasemel ja keegi muutis wifi võrgu kaudu ära Reformierakonna lehekülje, mida arvuti oli näitama pandud, ja suunas vaataja selle asemel pornosaidile,“ kommenteeris Anton pärast Reformierakonna ja Port Arturi infotehnoloogi spetsialistidega konsulteerimist.

Reformierakonna Pärnumaa piirkonna arendusjuht Erki Melts ütles, et rünnak kaubanduskeskusesse paigaldatud infokioskile oli suur üllatus. „Mõnes mõttes on see piinlik, aga see näitab, kui haavatavad võivad olla ebaturvalised arvutivõrgud,“ lausus ta.

Reformierakonna kohalik arendusjuht märkis, et Tallinna kontoris, kus Port Arturi kaubanduskeskuses asuvas arvutis kuvatavat infot hallatakse, näitas sealne arvuti, et infokioski arvutiekraanil jookseb lehekülg, mida see on programmeeritud näitama.

Allikas: PP

kolmapäev, 2. veebruar 2011

Wifi-põlvkonna minimanifest veebiründe vastu

Ja kuigi tunnen end kammitsais, kuidagimoodi mul see kirjutamine ikka edeneb. Kuni hetkeni, mil võõra uudishimu mu hapra mulli järjekordselt purustab:

“Kas Teie saite siin internetti?”

Seda juhtub igal pool. Saksamaal, Portugalis, Marokos. Emiraatides ja Suurbritannias. Hispaanias. Austraalias. Peale selle, et see déjà vu on lihtsalt tüütu, jääb tunne, nagu need inimesed ajaksid põrgulikus janus veekraani taga või oleksid prostatiidihaiged pissuaari otsingul.

Ja miks siis on nii? Vanem põlvkond, kuhu kuulub ka enamik võimuiharatest otsustajatest, pole ikka veel aru saanud, et nad ajavad asju uue võrgupõlvkonnaga. Nad on kinni analoogajastus. Neist paljud näevad internetiühendust hea äritegemise võimalusena. Aga see on suur viga: äri peaks selles ühenduses sündima, mitte ühendus ise äri olema.

Unustage rüperaalijad. See on evolutsioon. Võrgupõlvkond on unikaalne rüperaalijatejärgne liik: nende ainus aken reaalsusesse ja fiktsiooni on mobiilid ja iPadi-taolised digitaallauad; allalaadimise on autorikaitse tõttu asendanud striimimine.

Wifi-põlvkonna narratiivid on tunduvalt mõistetavamad hüpertekstidena, nende legitiimne eesmärk on olla kõikjal.

Võib ju öelda, et see, kes tahab, et tal igal pool ja alati internet oleks, liitugu ise mõne kohaliku odava telekom-operaatori mobiiliteenuste paketiga. Aga julgen vastu väita: teise riiki reisides teie kodupaketiteenused enamasti ei toimi või siis on roaming üle mõistuse kallis.


Wifi-ühendus peaks olema tasuta ja kõikjal kättesaadav. Ilma eranditeta. Kuidas on võimalik, et Deutsche Telekom kasseerib minult tunnise ühenduse eest kaheks eurot? Või Madridi lennujaam viis eurot poole tunni eest? Rääkimata hotellidest, mis müüvad internetiühendust pudeli šampanja hinnaga.

Institutsionaliseeritud piraatlus. Alatu rööv. Veebiröövi üks vormidest.

Ka seda, kui juba ühenduse pikendamiseks uuesti salasõna küsitakse, võiks käsitleda sissetungina: kes nad enda meelest on, et internetikasutaja metabolismi häirida? Mitte kellelgi ei tohiks wifi suhtes omanditunnet olla. Selle asemel, et küsida: “Kas teil oleks wifit vaja?” peaks küsimus olema: “Kas teil on wifiga probleeme?”.

Ehk siis: wifi-solidaarsust!

Mida rohkem ma reisin, seda selgemaks mulle saab, et maailma saab väga lihtsustavalt, ent tabavalt jagada järgmiselt: a) wifita rigid; b) wifi-riigid; c) Eesti.

Peaks mainima, et see ei ole kaugeltki suvaline tähenduseta teema: wifi-poliitikad näitavad rahvaste erinevaid mentaliteete - ideoloogiaid – ja selle dramaatilised tagajärjed on varsti tunda. Nad kujundavad 21. sajandi elustiili ja vähem kui kümnendi pärast on tulemused meile kõigile selgelt näha.

Ma tahan öelda - kuna eestlased armastavad ülimat konkreetsust -, et osalt tänu wifi.ee evangelistlikule liikumisele on Eesti ehk esimene riik maailmas, mis on loonud soodsa keskkonna täiesti uue rüperaali- ja küborgipõlvkondade vahele jääva wifipõlvkonna kujunemiseks. Soomelik-põhjamaine nohkarlus on ilma vallutamas ja see on väga lahe. Ja pole see liiga ulmeline midagi: ma räägin arvutisõltlasteks kujunenud inimestest, kes on harjunud, et neil on välisele lisainformatsioonile alati ja igal pool juurdepääs.

Vastavalt nende enda vajadusele ja uudishimule. Viivitamata. Ja info peab olema värske nagu õhk, mida me hingame.

Poliitikud, aktsjonärid, ökonomistid, ,sotsioloogid, juhid, juristid, ajakirjanikud ja tutti quanti võtku parem arvesse, et wifi ei ole tänapäeval enam tarbekaup.
Aeg on muutunud. Spekuleerige kinnisvara ja alkoholi ja sigaretihindade hinnatõusuga edasi, kui tahate. Aga wifi-ühenduse eest inimestelt raha võtta? Keerata kinni meie infovoog? Takistada infot meisse imbumast? Nii ei lähe.

Vabandust, aga see on meie postmodernne hüpertekstiline identiteet ja nii see on. See on meie reaalsus.

Et kes siis selle kinni maksab? Mõelge midagi välja. Leidke lahendus. Probleemideta wifiühenduse tagamisega ei anna oodata. Uurige, kuidas on Eestis või kuidas Soomes, kus juurdepääs kiirele internetile on juba kodaniku põhiseaduslik õigus. Kuna kõik sellest soodustatud suhtlemisest võidavad – inimesed on õnnelikumad, äri edeneb, looming õitseb –, keskendun ma olulisematele teemadele. Teie leidke see viis. Ma loodan, et kümne aasta pärast mind keskendumiselt ei häirita ja ma ei pea iga 10 minuti tagant vastama samale küsimusele:

“Kas Teie saite siin internetti?”

Allikas: http://www.epl.ee/artikkel/591014
João Lopes Marques

Plasmakiirusel traadita ühendus võib olla lähitulevik

Plasmat kasutavad antennid võimaldavad kasutusele võtta ülikiire andmeedastusega traadita võrgud, kirjutas NewScientist.

Enne hommikul kodust lahkumist laeb sinu nutitelefon alla teleseriaali viimase osa. Sõit tööle on vaatamata udule lihtne, sest autos on radar ning arukas tarkvara, mis automaatselt juhib sind mööda liiklusummikutest, et jõuda õigeks ajaks kohale esitlusele, kus sinu tahvelarvutisse edastatakse reaalajas veatult kõrglahutusega video.

Tänu uut tüüpi antennile, mis kasutab ainult elektronidest koosnevat plasmat, ei pruugi see olla kauge tulevik.

Sellise antenni kasutamine võimaldab kiiremat traadita sidet ja miniatuursete radarite kasutamist autodes.

Praegu kasutusel olevad kõrgsagedusega raadiolaineid edastavad suundantennid vajavad kalleid materjale ja äärmist täpsust.

Uus antenn, mida kutsutakse plasma-räni antenniks (PSiAN), tugineb olemasolevatele ränikiipide jaoks loodud odavale tootmistehnoloogiale.

Selle arendajaks on Suurbritannias Winchesteris asuv ettevõte Plasma Antennas.

PSiAN koosneb ränikiibil paiknevatest tuhandetest dioodidest. Aktiveerituna genereerib iga diood elektronide pilve ehk plasma, mille läbimõõt on umbes 0,1 millimeetrit.

Piisavalt suure elektronide tiheduse korral peegeldab iga pilv kõrgsagedusega raadiolaineid nagu peegel.

Dioode valikuliselt aktiveerides on võimalik raadiolainete juhtimiseks muuta peegeldava ala kuju.

Sellised antennid on ülikiirete traadita internetiühenduste puhul vajalikud, sest nad suudavad edastada kõrgetel sagedustel raadiolainete voogu, mis tavaliste antennide kasutamise korral kiiresti hajuks.

Plasmaantenne on kahte tüüpi: pooljuht- ehk tahked antennid, nagu PSiAN ja ioniseeritud gaasi kasutavad antennid.

Mõlemad sobivad järgmise põlvkonna siseruumides kasutatava suure kiirusega traadita andmeedastuse jaoks. Tahked antennid on siiski eelistatumad, sest nad on kompaktsed ning neil puuduvad liikuvad osad.

See muudab nende kasutamise atraktiivseks uue põlvkonna ülikiire WiFi juures, mida tuntakse ka WiGig'i nime all. Praeguse WiFi kiiruse laeks on 54 megabitti andmeedastust sekundis. Eeldatakse, et WiGig'i standard saab olema 1-7 gigabitti sekundis, mis on piisavalt kiire, et teleprogramm paari sekundiga alla laadida.

WiGig vajab ka kõrgemaid raadiolainete sagedusalasid: kui WiFi sagedusala on 2,4 GHz, siis WiGigil peaks see olema pigem 60 GHz.

Sellistel sagedustel haihtuvad tihedalt fookuses mitteolevad signaalid kiiresti, kuid probleemi aitab lahendada PSiAN.

Plasma Antennas ärijuhi Ian Russelli sõnul on PSiAN piisavalt pisike, et mahtuda mobiiltelefoni.

Kõrgemate sagedustega kaasnevad lühemad lainepikkused ning seega ka väiksemad antennid. Antenn muutub tegelikult väiksemate mõõtmete juures ka odavamaks, sest selle tootmiseks kulub vähem räni.

Lisaks WiFi kiiremaks muutmisele võimaldavad plasmaantennid autode puhul kasutusele võtta ka odavad miniatuursed radarisüsteemid, mis aitavad juhtidel kokkupõrkeid vältida.

Radarite millimeetrised lainepikkused võimaldavad "näha" läbi udu ja vihma ning teise antennikomplekti abil võib samal ajal jälgida reaalajas liiklus- ja maanteeinfot.

Tahketest plasmaantennidest on huvitatud ka USA sõjavägi, et võtta need kasutusele mikrolaineid kasutava aktiivse eitamise süsteemi (ADS) nime all tuntud relva moodsama versiooni juures.

ADS kasutab nahapinna kuumutamiseks raadiolaineid sagedusel 64 GHz, põhjustades tugevat valu ja ajendades sihtmärki põgenema.
Praegu on ADS aga kaks meetrit lai mehaaniliselt juhitav antenn, mis on paigaldatud suurele veoautole.

____________________________________________________________________________

Antennas that use plasma to focus beams of radio waves could bring us superfast wireless networks

BEFORE you leave for work in the morning, your smartphone downloads the latest episode of a television series. Your drive to work is easy in spite of fog, thanks to in-car radar and the intelligent transport software that automatically guides you around traffic jams, allowing you to arrive in time for a presentation in which high-definition video is streamed flawlessly to your tablet computer in real time.

This vision of the future may not be far off, thanks to a new type of antenna that makes use of plasma consisting of only electrons. It could revolutionise high-speed wireless communications, miniature radar and even energy weapons.

Existing directional antennas that transmit high-frequency radio waves require expensive materials or precise manufacturing. But the new antenna, called Plasma Silicon Antenna, or PSiAN, relies on existing low-cost manufacturing techniques developed for silicon chips. It has been developed by Plasma Antennas of Winchester, UK.

PSiAN consists of thousands of diodes on a silicon chip. When activated, each diode generates a cloud of electrons - the plasma - about 0.1 millimetres across. At a high enough electron density, each cloud reflects high-frequency radio waves like a mirror. By selectively activating diodes, the shape of the reflecting area can be changed to focus and steer a beam of radio waves. This "beam-forming" capability makes the antennas crucial to ultrafast wireless applications, because they can focus a stream of high-frequency radio waves that would quickly dissipate using normal antennas.

"Beam-forming antennas are the key for enabling next-generation, high-data-rate indoor wireless applications," says Anmol Sheth, at Intel Labs in Seattle. "Without beam-forming antennas it would be difficult to scale to the levels of density of wireless devices we expect to have in future homes."

There are two types of plasma antenna: semiconductor or solid-state antennas, such as PSiAN, and gas antennas. Both could fit the bill, but solid-state antennas are favoured as they are more compact and have no moving parts.

That makes them attractive for use in a new generation of ultrafast Wi-Fi, known as Wi-Gig. Existing Wi-Fi tops out at 54 megabits of data per second, whereas the Wi-Gig standard is expected to go up to between 1 and 7 gigabits per second - fast enough to download a television programme in seconds. Wi-Gig requires higher radio wave frequencies, though: 60 gigahertz rather than the 2.4 GHz used by Wi-Fi. Signals at these frequencies disperse rapidly unless they are tightly focused, which is where PSiAN comes in.

Ian Russell, business development director at Plasma Antennas, says that PSiAN is small enough to fit inside a cellphone. "Higher frequencies mean shorter wavelengths and hence smaller antennas," he says. "The antenna actually becomes cheaper at the smaller scales because you need less silicon."

The antennas shouldn't raise any health issues, as they are covered by existing safety standards. The narrow beam means there is less "overspill" of radiation than with existing omnidirectional antennas.

As well as speeding up Wi-Fi, plasma antennas could also allow cars to come with low-cost miniature radar systems to help drivers avoid collisions. Their millimetre wavelengths could be used to "see" through fog or rain, and another set of antennas could listen for real-time updates on traffic and road conditions.

The US military is also interested in solid-state plasma antennas, for use in a more advanced version of their so-called "pain beam", a weapon called the Active Denial System. The ADS heats a person's skin painfully with a beam of 64 GHz radio waves. But the current design involves a 2-metre-wide, mechanically steered antenna mounted on a large truck. Switching to a small, lightweight plasma antenna would allow multiple narrow beams to selectively target several individuals at once.

Ted Anderson of Haleakala R&D, based in Brookfield, Massachusetts, has been involved in the development of gas plasma antennas for many years. He points out that although the solid-state version is compact, it is limited to high frequencies, making certain applications tricky. For instance, indoor Wi-Gig routers operating at 60 GHz wouldn't be able to penetrate walls. The signal would instead have to be reflected off surfaces to reach every room in a house.

"Semiconductor plasma antennas will work at only high frequencies, between 1 GHz and 100 GHz," says Anderson. "Theoretically, we see no upper or lower bound to ionised gas antennas in the radio frequency spectrum."

Russell says that PSiAN could be commercially available within two years. At present, getting movies and high-quality images on and off our smartphones almost certainly means hooking them into a computer. But as the demand for such content increases, the only way to break the wire is going to be an ultrafast wireless connection. When it comes, it may very well be in the form of plasma.

http://www.newscientist.com/article/mg20827904.600-wireless-at-the-speed-of-plasma.html

Wifi krüpteeringu murdmine on pilvearvutitega imelihtne

Wifi turvakodeeringu WPA-PSK murdmiseks läheb tavaarvutiga nädalaid või kuid, ent turvaaukude uurija Thomas Roth demonstreeris, kui lihtne on seda häkkida Amazoni võimsate pilveraalidega. Ta kirjutas programmi, pani pilves käima ja murdis krüpteeringu 20 minutiga. See näitab, et jõuga häkkimiseks ei lähe enam vaja hirmkallist riistvara, sest serveri rent läks maksma ainult 3,6 naela (4,3 eurot).

__________________________________________________________

AN INSECURITY RESEARCHER reckons he can hack wireless networks using Amazon's cloud servers that anyone can lease on the Internet.

The insecurity researcher, Thomas Roth said he has broken WPA-PSK wireless encryption using Amazon's powerful cloud-based systems. Roth claimed he wrote a little program on Amazon's servers that churned over 400,000 potential passwords per second. That gave him access to passwords on secure wireless networks that use the latest wireless encryption technology.

Individuals wouldn't normally have the time or resources to do the hack. It takes a lot of computing power that most punters can't afford. But why buy all that expensive computing hardware when you can pop along to Amazon to rent its powerful cloud servers?

For 18 pence per minute, Roth had access to serious number crunching hardware and got hacks that would probably have taken him weeks or months to achieve using a home PC. In fact, it took Roth just 20 minutes of computer time and he said he has already written an even faster programme.

Amazon's excuse is that its server rental service is normally reserved for corporates or programmers rather than individuals. Amazon spokesperson Drew Herdener also told Reuters that the hack breached the company's policy.

"Testing is an excellent use of AWS, however, it is a violation of our acceptable use policy to use our services to compromise the security of a network without authorisation," he said.

Who needs updated encryption when we have policy violations to stop hackers from turning over shoddy security measures?

"People tell me there is no possible way to break WPA, or, if it were possible, it would cost you a ton of money to do so," Roth said. "But it is easy to brute force them."

Roth plans to teach people how to use his "brute force" method at the Black Hat conference in the US later this month.

Read more: http://www.theinquirer.net/inquirer/news/1935894/wireless-encryption-hacked-amazons-cloud#ixzz1Cn3t4Xah

Terve sinu elu saab hetkega varastada

“Legaalse häkkimise” teenust pakkuv ettevõtja Valentin Ivanov ütleb, et enamiku inimeste digielu on hõlpsasti lahtimuugitav.

Ühel pärastlõunal märkab Tallinna väikefirma juht oma kodukontori värava taga tänaval võõrast autot. Autos istuvad, ninapidi sülearvutites, kaks tumedat kuju. Firmajuht kaalub võimalikke ohte - värav on lukus, koer aias, uks kinni. Ka virtuaalne taristu - kodune wifi-võrk - on parooliga kaitstud ja krüpteeritud. Muretsemiseks pole vähimatki põhjust.

Kuid autosistuvad juba nokitsevad ärimehe wifi-võrgu kallal. Nende programm proovib ühe hetkega läbi tuhandeid tähe- ja märgiridu, kuni tulemus kattub võrgu parooliga. Selleks võib kuluda päevi, kuid antud juhul peatub mõne minuti pärast programm sõnal „winterday“. Voilà! Ukselukk, mis turvab firmajuhi privaatset digielu, on lahti muugitud. Aga selle kaudu nad wifi-võrku ei sisene.

Hilisõhtuks on kahtlane auto aia tagant kadunud. Puuduvad jäljed, nagu oleksid häkkerid käinud ärimehe koduvõrgus. Küll aga on nad „kuulanud“ võrgust väljas olles raadiosignaali ning salvestanud ühe faili, mida parooliga „winterday“ lahti krüpteerides saab taastada kogu tol õhtul ettevõtja arvutiga tehtu. Pisut andmete „analüüsi“ ja neil on täielik ligipääs ärimehe meilikastile, kõikidele vestlustele nii Facebookis kui ka MSNis ning isegi internetipanga paroolidele. Ilma, et ohver isegi aru saaks, kuidas tema nimel siin-seal käiakse.

Kuidas kogu varastatud andmehulk ja ligipääsud kurjalt ära kasutada, on suuresti fantaasia küsimus.

Allikas: EE

esmaspäev, 23. august 2010

Algas ülikiire internetivõrgu EstWin väljaehitamine

Täna sai Järvamaal Amblas avalöögi EstWin projekt, millega ehitatakse 2015. aastaks välja internetivõrk, mis võimaldab viia ülikiire interneti kõikjale Eesti maapiirkondadesse.
REKLAAM


“EstWin on kogu Eesti jaoks väga oluline infrastruktuuri projekt. Tänasest algavad ametlikult tööd 14 erineval objektil ning käimas on hange järgmisele 18 objektile projekteerija ja ehitaja leidmiseks,” ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. “See projekt annab koheselt tööd sadadele projekteerijatele, ehitajatele ja tarnijatele,” lisas ta.

“Lisaks on rajatava lairibavõrgu infrastruktuuri kättesaadavus kohalike omavalitsuste jaoks oluline tegur ettevõtete piirkonda toomisel ning kaugtöö, tervishoiuteenuste ning hariduse ja avalike teenuste osutamisel,” lausus minister.

EstWini raames ehitab Eesti lairiba arenduse SA 2015. aastaks välja üle 6000 kilomeetri valguskaablivõrke. Võrkude väljaehitamise hinnanguline maksumus on 1,5 miljardit krooni.

Üle-Eestilise valguskaablite võrgu rajamisel kasutatakse kaasaegset mikrotorude tehnoloogiat, mis võimaldab vajadusel suuremate lisakulutusteta tulevikus võrgu mahtu mitmekordistada.

http://www.parnupostimees.ee/?id=303025

teisipäev, 17. august 2010