teisipäev, 27. november 2007

Jõhvi ja Võru said uue põlvkonna 3,5G mobiilsidevõrgu

EMT avas uue põlvkonna 3,5G võrgu ka Jõhvi ja Võru linnas.

EMT 3,5G võrgus on võimalik surfata ADSLiga võrreldaval kiirusel internetis, kasutada videokõne teenust, vaadata aktuaalseid telesaateid ja uudisklippe.

EMT-l on kõige laiem 3,5 G levi Eestis: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Haapsalus, Kuressaares, Rakveres, Jõhvis, Viljandis, Keilas, Jõgeval, Otepääl, Võrus, Raplas, Sauel, Sakus ja linnade lähialadel: Saha-Lool, Viimsis, Tabasalus , Murastes. EMT suudab pakkuda juba üle kuuesaja tuhande kasutaja asukohas 3,5G teenuseid.

Mobiilinterneti standard 3,5 G ehk HSDPA muudab mobiilse interneti kasutamise märkimisväärselt kiiremaks: esimesena Eestis tõstis EMT mobiilinterneti kiiruse kogu võrgus kuni 3,6 megabitile sekundis (Mbit/s), mis kasvab edaspidi veelgi, kuni 7,2 ja edasi juba 14,4 Mbit/s.

Allikas: EMT

reede, 23. november 2007

Elion kattis Saaremaa kiire traadita internetiga

Elion lõpetas Saaremaal “Külatee 3” programmi raames interneti püsiühenduse loomiseks vajalike seadmete paigaldustööd.

Uued WiMax'i tugijaamad paigaldati Saaremaa piirkondadesse, kus seni puudus interneti püsiühenduse võimalus. Leping nägi ette 10 tugijaama paigaldamist, kuid Elion lisas ühtlase leviala tagamiseks ka Kärla jaama. Teenuse pakkumist alustatakse 1. detsembril 2007.

"Külatee 3" projekti raames on Elion lisaks Saaremaa jaamadele paigaldanud Harjumaale 48, Raplamaale 11, Lääne-Virumaale 7, Läänemaale 6 ning Tartumaale ühe tugijaama.

WiMax'i tehnoloogial põhinev traadita internet levib raadiolainete abil ning võimaldab interneti püsiühendust piirkondades, kus kaablivõrk puudub.

Levi võivad takistada mets, ehitised või muud objektid, mis jäävad tugijaama antenni ja kasutajaseadmete vahele, seega on oluline tugijaama masti otsenähtavus kohast, kuhu ühendus soovitakse luua.

Allikas: Meie Maa

neljapäev, 22. november 2007

Mobiilse interneti teenus võib osutuda ülikalliks

Mees, kes oli kasutanud kohas, kus pole wifi leviala ega interneti püsiühendust, mobiilset internetti, ehmus mitme tuhande kroonist arvet saades. Selgus, et juriidiliselt on kõik korrektne, kuid asjaosalise meelest tasuks teistel siit üht-teist õppida.

Suurest mobiiliarvest üllatunud Rein, kes ei soovinud oma perekonnanime lehes avaldada, oli ühendanud oma mobiili arvutiga kohas, kus polnud wifi leviala. EMT kliendina kasutas ta teenust EMT Internet. Tegu on mahupõhise, miinimumtasuta teenusega, mis sobib EMT SurfPort (WAP) kasutajale või vahetevahel interneti proovimiseks.

EMT esindaja selgitas Postimehele, et teenusega EMT Internet saab muu hulgas kasutada ka SurfPort’i. Konkreetse 9 krooni kampaania hind kehtib telefoniga SurfPordis ja teistel wap-i lehtedel viibimisel ka siis, kui SurfPorti välistele linkidele minnakse mobiiliga.

Minnes internetti arvutiga ja kasutades ühenduse saamiseks mobiiltelefoni, pole tegu SurfPorti kasutamisega ja maksta tuleb andmemahu pealt –1 MB eest nelikümmend krooni.

Sideteenuste kalkulaator

• Aadress https://www.sa.ee/pk

• See on tasuta abivahendiks eelkõige eratarbijatele ja juriidilistest isikutest väiketarbijatele, et leida endale sobivaim telefoni-, mobiiltelefoni-, andmesideteenuse või komplekslahenduse (internet, telefon, kaabeltelevisioon) pakett.

• Sideteenuste kalkulaatoris on Elioni, Elisa, Starmani, STV ja Norby Telecomi teenuspaketid.


Allikas: Tarbija24

kolmapäev, 21. november 2007

Viljandi rongis saab sõidu ajal wifit kasutada

Edelaraudtee juhatuse liikme Kalvi Pukka sõnul on reisijad lisaks sõidukiiruse suurenemisele alati soovinud mugavamaid sõidutingimusi, mida tõestab ilmekalt Tallinna-Tartu kiirrongi 1. klassi järjest kasvav menukus. Ka Viljandi liinil on käigus sama mugavusastmega 1. klassi vagunid, mis Tallinna ja Tartu suunal.

Veel 2001. aastal liikus Tallinna ja Viljandi vahel rong, mille koosseisus oli baarvagun ning mis tol ajal reisijate poolehoiu leidis. Tuginedes senistele kogemustele otsustaski Edelaraudtee lisada kõigile Viljandi liini rongidele 1. klassi vagunid, millesse on paigaldatud mugavad reguleeritava seljatoega istmed ning juhtmeta internetiühenduse seadmed. Lisaks on 1. klassi klientidel võimalik osta vagunist süüa ja juua ning lugeda värskeid ajalehti.

Tallinna-Viljandi liinil käiku pandud 1. klassi vagunis on istekohti ligi 40. Pileti hinnaks Tallinnast Viljandisse sõiduks kulub 95krooni, sooduspiletid 1.klassi vagunites ei kehti. Selle sisse kuulub interneti kasutamise võimalus, samuti kohv, tee ning värsked ajalehed. Istekoht on võimalik ette osta nii raudteejaamade kassadest kui ka Edelaraudtee veebilehe kaudu.

Tallinnast Raplasse jõudmiseks kulub Viljandi rongil tänase sõiduplaani alusel aega ca 55minutit, Türile 1,5 tundi, Viljandisse 2,5tundi.

2006. aastal reisis Tallinn-Türi-Viljandi suunal 720 000 reisijat, mis on rohkem kui ühelgi teisel Edelaraudtee teenindaval suunal. Edelaraudtee teenindab veel reisijaid Tallinn-Viljandi-Pärnu, Tallinn-Tartu (samuti wifiga), Tallinn-Narva, Tartu-Valga ja Tartu-Orava suundadel.



Allikas: edel.ee

Hiiumaa parvlaeva tasuta wifi muutus tasuliseks.

Pikisilmi Fääri saartelt tagasi oodatud parvlaeval St.Ola pole praegu võimalik tasuta internetivõrku kasutada. Võrk on kättesaadav vaid Televõrk ASi KÕU-Interneti klientidele. Hiiu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Aare-Villu Kattel selgitas, et WiFi muutub parvlaeval St.Ola tasuta kättesaadavaks niipea, kui hiidlased lubatud 50% võrgu püstitamise kuludest tasuvad. Summa, mis hiidlastel tuleb tasuda, on veidi enam kui 14 000 krooni.
Katteli sõnul on OÜ Väinamere Liinid, Hiiu maavalitsuse ja Hiiumaa omavalitsuste liidu vahel allkirjastamisel vastav leping. Tema kinnitusel on Väinamere Liinid lepingu juba allkirjastanud ning maavalitsus teeb seda lähiajal. “Kui ka omavalitsused oma nõusoleku annavad, siis peaks hiidlaste lubadus saama täidetud detsembrikuu jooksul ja võrk muutuma kõigile tasuta kättesaadavaks,” ütles Kattel. HOLi esimees Jüri Lauter täpsustas eile, et HOLi koosolek toimub 3. detsembril ning tõenäoliselt siis ka nimetatud lepingu osas otsus tehakse.
Ligi pool aastat tagasi parvlaevale St.Ola loodud internetivõrgu eest tasus 100%-liselt OÜ Väinamere Liinid. Hiidlased pole seni täitnud avalikult välja käidud lubadust hüvitada ettevõtjale pool kulust.

Allikas: hiiuleht.ee

pühapäev, 18. november 2007

Uudiseid Paidest

Linnavalitsus on paigaldanud üle linna mitu WiFi leviala, mis loovad võimaluse Paides tasuta Internetivõrgu kasutamiseks.

Saatjad on paigutatud Maksimarketi parklasse, kultuurimaja külge, Lembitu parki ja kiriku tagusesse parklasse. Linnavalitsuse infotehnoloogianõuniku Peeter Lälli sõnul ulatub WiFi signaal silmside korral kuni 300 meetri kaugusele ning tagab piisava kiirusega ühenduse kuni sadakonnale kasutajale. „Niipea kui raekoja remont jõuab sinnamaani, et võib hoonelt tellingud maha võtta, saab ka keskväljaku ümbrus tasuta Interneti levialaks,“ ütles Läll.

Allikas: www.paide.ee/

teisipäev, 13. november 2007

WiFi orienteerumine

On saabunud info, et 24.-25.05.2008 toimub II WiFi orienteerumine. Toimuma hakkaks see Rapla Vesiroosi gümnaasiumi läheduses. Lähemalt uuri siit.
Esimese WiFi orienteerumise kohta uuri Sakala ajalehest.

Täpsem info kunagi tulevikus.

Asukoht:
Suurema kaardi vaatamiseks kliki pildil.

Ideid juhtmevaba väikekontori loomiseks

Juhtmeta seadmete kasutamise märksõnaks on mugavus – Teie kontoris väheneb tüütute juhtmete hulk ja IT-tehnika kasutamine muutub oluliselt käepärasemaks. Allpool mõned ideed, kuidas juhtmerägastikku väiksemaks muuta.

Juhtmevaba hiir ja klaviatuur

Kui kasutad lauaarvutit, on sul vaja eraldi hiirt ja klaviatuur. Juhtmevabad hiir ja klaviatuur ei ole otseselt juhtmete abil arvutiga ühendatud. Küll aga on arvutiga ühenduses hiirelt ja klaviatuurilt signaale vastuvõttev karbike.
Karbi asukoht sõltub kasutatavast ühendusest - infrapunaühenduse korral peavad karp ja hiir, klaviatuur olema otsenähtavuses ning kaugus ei tohi ületada 50-60 sentimeetrit. Raadiolainetel (2,4 GHz) põhinevad seadmed ei vaja otsenähtavust ning karbike võib asuda arvuti korpuse peal või monitori taga. Maksimaalne töökaugus raadioside korral 2,5 kuni 3 m.

Juhtmeta hiired ja klaviatuurid vajavad tööks ikkagi voolu. Valida saab laetavatel akudel seadmete ja patareitoitel versioonide vahel. Igapäevasel kasutamisel kestavad patareidel töötavad seadmed umbes 3 kuud.

Juhtmevaba võrk - mis vahe on WiFi ruuteril ja tugijaamal?

Juhtmeta internetivõrgu loomiseks kontorisse on valida WiFi ruuteri ja tugijaama (Access Point) vahel. WiFi ruuter sobib kontorisse, kus eelnevalt on olemas üks internetiühendusega arvuti. Töökohtade lisandumisel on võimalik arvuteid võrku juurde ühendada. Sama seade tegeleb ka interneti jagamisega.
Kui eelnevalt on arvutid ühendatud juhtme abil ning soovite lisada olemasolevale võrgule juhtmevaba lahenduse, tasub eelistada tugijaama, mis ühendatakse olemasoleva juhtmega võrgu seadmega.

Juhtmeta internetivõrgu turvalisus tähelepanu alla

WiFi võrk kontoris olgu alati turvatud. Ligipääs lubage vaid oma töötajatele.Lihtsamaks võimaluseks on kasutada WEP võtit koos MAC aadresside kontrolliga. Uuemad WiFi kaardid, ruuterid ja tugijaamad võimaldavad kasutada veelgi turvalisemat WPA võtit. Ainult oma WiFi võrku turvates saate tagada, et võõrad ei pääse ligi firma sisevõrgule.

Juhtmeta võrgukettad

Dokumentide ühiseks haldamiseks ning jagamiseks on eraldiseisev kõvaketas hea töövahend. Arvuti asemel saab sellise kõvaketta ühendada otse võrku. Eeliseks võrreldes arvutis oleva kõvakettaga on ligipääs igal ajahetkel - võrk on kogu aeg töös ning ei sõltu kasutajast ega arvutist.

Juhtmevabad printerid

Juhtmevaba kontori laiendamiseks võib kasutada WiFi kaardiga printerit või ühendada olemasolevale printerile printserveri lisaseade. Näiteks HP printeritele, mille koodid lõppevad W-tähega, on sisse ehitatud WiFi tugi. Need võimaldavad dokumente vastu võtta ja printida üle kontoris oleva traadita internetivõrgu.Kui lisate olemasolevale printerile juhtmeta printserveri, saab jagada printerit kontoris olevate juhtmega ja juhtmeteta ühendatud arvutite vahel.

Autor:Heigo Ensling

Ford arvuti, printeri, navigaatori ja kaardilugejaga

Ford toob oma pikapitesse mobiilse kontori, mille eesmärgiks on pakkuda ka teel olles võimalust info vahetamiseks ja töötamiseks.
Novembri alguses esitles Ford automüüjatele mõeldud messil Las Vegases erivarustusega pikapit F-250 Super Duty.
Erivarustus jõuab turule järgmisel aastal. Komplekti kuuluvad juhtmevaba arvuti, printer ja GPS-navigaator. Sellise varustuse hinda ei ole veel määratud, kuid arvatakse, et hinnatase on umbes 3000 dollarit. Müügile tulevad ka autokontoriga sobivad digikaamerad ja krediitkaardilugejad.
Süsteemi kuulub juhi ja kõrvalistuja vahele paigutatud arvuti, mis saab energiat sõiduki akult. Arvutil on puutetundlik ekraan, seega pole klaviatuuri ega hiirt vaja. Seadme saab aluselt eemaldada ning see talub ka raskeid kasutustingimusi.
Arvutis on Exceli ja PowerPointiga kontoritarkvara pakett, samuti on olemas muusika- ja navigatsiooniprogramm.

Allikas: Marko Mannila

esmaspäev, 12. november 2007

Trondheimi elanikud jäävad wifist haigeks

Ühena esimestest linnadest Euroopas kaeti aasta tagasi Norras Trondheimis kogu linn traadita interneti levialaga, nüüd kaebavad linnaelanikud, et jäävad wifist haigeks.

Sør-Trøndelagi maakonnaarst Jan Vaage on inimestelt saadud kaebustest teavitanud ka riigi kiirguskeskust, kirjutas VG Nett. «Ma ei ole otseselt mures, et sel oleks surmavaid tagajärgi või et see tekitaks vähki, kuna me räägime suhteliselt väikesest kiirgusest. Kuid ma kardan, et see võib tekitada teistlaadi tervisehädasid nagu väsimus, keskendumisraskused ja peavalu,»

«Ma ei usu, et keegi sellega täiesti kursis on, sest areng toimub kiiremini kui uuringud,» lisas arst.

Projekti Juhtmevaba Trondheim andmeil kaaluti terviseriske juba enne alustamist ja leiti, et wifist tulenev elektromagnetiline kiirgus ei tohiks terviseprobleeme tekitada.

Juhtmevaba Trondheimi andmeil on traadita interneti võrgu kiirgus väiksem kui mobiiltelefonide puhul. Üle 20 aasta kasutusel olnud mobiiltelefonide ja terviseprobleemide võimalikke seoseid on palju uuritud, kuid selgeid tõendeid, et mobiiltelefonide kasutamine tekitaks tervisehädasid, pole senini leitud.

Samas on Stockholmi Karolinska instituudi teadlane Olle Johannson kogunud üle 2 000 teadusraporti, milles on leitud, et isegi madal kiirgus mõjutab näiteks immuunsüsteemi ja viljakust.


Allikas: Tarbija24.ee

Paar pildikest

Warwalki ajal võib igasuguseid huvitavaid traadita andmeside silma hakata. Paar näidet sellisest väikelinnast nagu põlva.

Inglismaal pargis wifit kasutanud mees areteeriti

Suurbritannias arreteeriti mees, kes kasutas tänaval interneti lairibaühendust ilma omaniku loata, kirjutab Äripäev vahendusel Guardian Unlimited. 39aastane mees istus tänaval Chiswicki linnaosas Londonis ja surfas sülearvutiga internetis. Mees tunnistas, et ta kasutas interneti omaniku loata. Metropolitani politsei arvutikuritegude detektiivi Mark Robertsi sõnul on ebaaus turvamata WiFi võrkude kasutamine kriminaalkuritegu. "Vahistamine olgu hoiatuseks kõigile, kes arvavad, et illegaalne teiste inimeste lairibaühenduse kasutamine on aktsepteeritav," lisas ta.

2003. aastal vastu võetud kommunikatsiooniseaduse kohaselt on loata turvamata võrkude kasutamine kriminaalkuritegu ja WiFi võrgud peavad olema kaitstud parooliga. Politsei uurib kõiki seaduse rikkumisi, millest neid teavitatakse.
Aprillis tehti hoiatus mehele, keda majaelanikud nägid autos sülearvutit kasutamas. 2005. aastas sai mees 5000 naela (115 000 krooni) trahvi võõra WiFi kasutamise eest.

Allikas: Äripäev

Aga meil mõeldekse vastupidi, ilmselt siis kõik on see loomulik nähtus.
Kellegi kogemata lahti jännud ja avalikul wifil on siiski vahe.

Mõniaeg tagasi leidsin lõigu vanast Maalehest

“Niikuinii on mul kodus ja kontoris püsiühendus olemas,” kommenteeris Marvet. “Nüüd saavad sellest osa ka teised ja ma ei tunne mingit moraalset piina, kui löön Stockholmi suvalisel tänavanurgal läpaka lahti ja loen kellegi Svenssoni koduvõrgu kaudu oma e-posti.”

Tark lause kas pole ?

Tele2 avas Narvas ja Paides 3,5G võrgu

Eesti suuruselt teine mobiilsideoperaator Tele2 avas oktoobris ülikiiret andmesidet võimaldava kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrgud Narvas ja Paides.

Tele2 avas kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrgu Paides esimesena Eesti operaatoritest.

Tele2 3,5G võrk võimaldab maksimaalset andmeedastuskiirust 3,6 Mbit/s, mis on kiirem kodustest ADSL-ühendustest ning 50 korda kiirem GPRS-teenusest.

Tele2 on varem avanud 3,5G võrgud Tallinnas, Pärnus, Haapsalus, Kuressaares, Virtsus, Viimsis ja Laagris.

Allikas: Tele2 Eesti

pühapäev, 11. november 2007

Hoiatuseks sildid välja !!!

Aitab naljast paneme sildid välja.



Õhuke Laptop ideaalne wardriverile

Midagi Wardriving sõpradele, lihtne, õhuke laptop, autos kasutamiseks.
Samuti on see hea ka reisimeestele ja kes sõidavad palju seoses tööga ringi.



Allikas: Cario Notebook

laupäev, 10. november 2007

Ameerikas vahistati wardriver

Kõik kes tahavad meerikamaale wardraivimaminna, arvestage sellege, et teid võidakse arreteerida selle eest.

Allikas: http://www.engadget.com/

neljapäev, 8. november 2007

Elisa võttis esimesena maailmas kasutusse UMTS900 tehnoloogial põhineva mobiilsidevõrgu Soomes

Täna, 8. novembri hommikul, kell 9.30 toimus maailma esimene UMTS900 tehnoloogial põhinev videokõne, kus omavahel kommunikeerusid Soome majandus- ja tööstusminister Mauri Pekkarinen ja Elisa Oyj juhatuse esimees Veli-Matti Mattila.


Tänahommikuse videokõnega avas Elisa maailma esimese tavakasutuses oleva UMTS900-võrgu. „900 megahertsi sagedusel toimiv UMTS900 võrgu ehitus on palju kuluefektiivsem 3G võrkude ehitamisest hõredalt asustatud aladele. Sellise võrgu ehituskulud on vaid kolmandik 3G võrkude ehituskuludest kvaliteetse kiirema mobiilside levi saavutamiseks hõredalt asustatud piirkondades,“ selgitas Elisa Oyj juhatuse esimees Veli-Matti Mattila.


Veli-Matti Mattila sõnul on Elisa seadnud oma eesmärgiks tõsta 2008. aastal andmesidekiirust mobiilsidevõrgus kuni 5 korda -10 Mbps-ni nii tänases 3G võrgus, kui ka UMTS900-ga kaetavatel aladel. Lähiaastatel kiirused kahekordistuvad ulatudes 20 Mbps-ni.


Allikas: Elisa Eesti AS

esmaspäev, 5. november 2007

Saarte Liinid soovib jätkuvalt sadamatesse tasuta WIFI-t

Tasuta internetiühendus on kavas luua Kuivastu, Virtsu, Rohuküla ja Heltermaa sadamas. “Kui on halvad ilmaolud, et laevad ei sõida, või pikad järjekorrad, siis on reisijatel vähemalt võimalus seal internetti kasutada,” selgitas Tatter.

Samas rõhutas Saarte Liinide nõukogu esimees, et ettevõtte 2008. aasta investeeringute kava on praegu veel kinnitamata ning seetõttu pole WIFI väljaehitamine siiski lõplikult otsustatud. “Kui detsembris selgub, et välisvahendite kaasfinantseerimise määr sadamate rekonstrueerimisel peab olema suurem, kui me praegu plaanime, tuleb leida lisaraha ja siis me kindlasti WIFI ohverdame,” lisas Tatter.

Allikas: Oma Saar

Elioni DigiTV kliendid ohus?

DigiTVga kaasa wifi-ruuter (seade, mis levitab traadita võrku), millele on algseadistusena pandud peale vananenud WEP-turvalisus ja parool puudub hoopiski. Suur hulk kasutajaid ei viitsi seadeid muuta ega tõsta turvalisuse astet WPA peale, mis teeks häkkerite elu palju keerulisemaks. Kui kasutajanime/parooli ei muudeta, saab ühe sekundiga sisse murda ka poisike. Ent ka muudetud parooliga on WEPiga turvatud wifi-ühenduse üle võtmine häkkerile käkitegu.

Wifi.ee toimetaja Veljo Haameri sõnul võib seda nimetada Elioni veaks oma teenuse pakkumisel, mille ettevõte peaks kiiremas korras parandama – kasutama peaks WPAd või veel parem oleks WPA2. Teisalt ütleb ta, et ­probleem on tekkinud linnades koduste wifide kiire leviku tõttu ning kasutajate teadlikkus on jäänud puudulikuks. “Ruhnul pole turvatõkkeid vaja paigutada, sest kurjam on aknast näha. Korrusmaja ees või sees ei pruugi sissetungija nii kergelt tuvastatav olla,” nendib ta.

Elionil on koduse wifi turvaliseks seadistamise teenus tasuline. Ning ehkki juhend on nende veebis www.elion.ee olemas, ei jõua sinna ilmselt kuigi paljud kliendid.

Portaali WiFi.ee toimetaja Veljo Haamer soovitab koduse wifi levi piiramiseks seina ja saatja vahele plekktahvli või fooliumilehe asetamist.

Portaali WiFi.ee toimetaja Veljo Haamer soovitab koduse wifi levi piiramiseks seina ja saatja vahele plekktahvli või fooliumilehe asetamist.

Oluline on ka wifi-saatja asetamine aknast kaugemale ja selle seadistamine vaid siseruumides levimiseks.

Suundantenn ja wifi-seadme võimsuse vähendamine, näiteks seadme Linksys WRT 54GL abil, on samuti vahendid wifi-leviala piiramiseks, kuid Haameri sõnul tuleks selleks paluda asjatundjate abi.

Avalikku wifi-t on turvaline kasutada, kui on teada, kellele see kuulub. Seda saab teada omanikule viitava wifi-saatja nime ehk SSID-d kontrollides.

«Kui te täpselt ei tea, kellele wifi kuulub, siis võib kergesti juhtuda, et andmesideseanss käib võõra luubi alt läbi ja privaatsus kaob. E-maili konto, pangakoodid ja isiklik teave vahetavad omanikku,» ütles Haamer.


Allikas: Tarbija24.ee

Uus wifi-mälukaart saadab fotod kaamerast otse veebi

California ettevõte Eye-Fi teatas selle nädala teisipäeval, et toob müüki esimese wifi SD mälukaardi digitaalkaameratele, mis võimaldab kaableid kasutamata pildid otse kaamerast veebigaleriisse või arvutisse saata.

Mälukaart töötab kõikide SD-pesaga digitaalkaameratega ja saadab pildid automaatselt eelnevalt valitud suhtlusportaalidesse või veebigaleriidesse, vahendas fotoportaal Adorama.

«Digitaalkaameratega on väga lihtne pilte teha, kuid ülejäänud protsess on tülikas,» ütles Eye-Fi juht Jef Holove.

Kui uskuda tootjat, peaks wifi-mälukaart säästma pildistajaid fotosid esmalt arvutisse ja seejärel veebi laadimast. Eye-Fi järgi muudab kaart vajadusel automaatselt ka pildifailide suuruse veebigaleriides kehtestatud nõuetele vastavaks.

Kaardi seadistamisel tuleb kasutajal 17 veebigalerii, suhtlus- ja blogimisportaali seast endale sobilik valida ning määrata, millisesse kausta pildifailid arvutis salvestatakse. 2 GB kaart võimaldab teha ligi 1000 pilti. Kaardi hind on 99 dollarit e 1076 Eesti krooni.


Allikas: Tarbija24.ee