WiFi-leviala märkav sülearvutikott

Peale vaadates on see tavaline tugev sülearvutikott, aga kui lähemalt vaadata, siis hakkab silma pisike LCD-ekraan, mis näitab lisaks kellaajale tulbakesi (umbes nagu mobiilil ekraani nurgas).Maksimaalne ekraani suurus on 17 tolli, väikseim aga 15,4. Ta leiab vaid 2,4 G, 802.11b/802.11g võrke. Garantii kestab 36 kuud. Saadaval on kolm eri kujuga mudelit: ranitsakujuline, õlakotikujuline ja väljatõmmatava sangaga (nagu reisikohver). Kõikidel kottidel on WiFi-leidja küljes ja kõikides on lisataskud pliiatsitele, mobiilile, mp3/mp4-mängijale ja ka visiitkaartidele. Enam ei peagi arvutit keset tänavat sisse lülitama, et teada saada kas siin on WiFi-leviala.

Osta saab neid siit.

Hind on 43 kuni 68 eurot.

Allikas: [digi]

Tehvandi suusahüppe torn

Siin suusahüppetornis Tehvandil, Otepää lähedal levib avalik traadita interneti leviala. Pildid räägivad enda eest.
Torni jalamil:


Torni vaateplatvormil:



Ühesõnaga kõigil siin näidatud piltidel levib traadita internet :)

Tallinn pakub tasuta andmesidet

Linnavolikogu interneti töörühm plaanib traadita interneti leviala laiendada koolide fuajeedesse, haiglatesse, koolibussidesse ning kesklinna ja Nõmmele.

Kindlasti lubas Kirde järgmisel aastal teha juurde suviseid wifi-alasid parkidesse ning praeguseid laiendada.

Uuel aastal tahetakse tema sõnul arendada autentimise võimalust ID-kaardiga, varustada internetiühendusega kõik koolibussid ja tutvustada linnaelanikele avaliku interneti levialasid ja võimalusi.

Eelmisel aastal kasutati traadita interneti teenust suveperioodil ligi 16 000 korda ja väljastati ligi 7000 ühe ööpäeva kehtivat juurdepääsukoodi. Avalikke levialasid oli 45, neist 18 randades ja parkides. Sellele lisandub 13 raamatukogu.

Levialasid finantseerib linnakantselei, välja arvatud Kristiine võrk, mis toimib linnaosa kulul. Järgmise aasta linnaeelarves on andmesidekuludeks ette nähtud 5,5 miljonit krooni, mis sisaldab ka avalike traadita võrkude ülalpidamist.

Allikas: PM

KÕU internetiteenuse kasutajate vahel läheb loosi uhke multimeedia-auto

Sellest nädalast algas Eesti Energia poolt korraldatud autokampaania, kus kõikide internetiteenuse KÕU kasutajate vahel loositakse välja erilise keredisaini ja multimeedialisavarustusega Volkswagen Jetta. Sõiduauto on välja pannud ettevõtte ZTE, kes toodab KÕU internetiteenuse mobiilseid seadmeid.
Autokampaania auhind on 2007. aasta Riegeri keredisainiga hõbedast värvi sõiduauto Volkswagen Jetta, millel on muuhulgas lisavarustusena kaasas DVD-kirjutajaga arvuti, USB klaviatuur, 8“ puute- ja 10,4“ laemonitor koos DVD, MP3 ja videofailide mängijaga DIVX ning KÕU WIFI ruuter, mis võimaldab internetti kasutada ka sõidu ajal.
KÕU projektijuhi Artur Teesalu sõnul on klientide seas populaarsed nii kodu- kui mobiilsed seadmed, millega saab KÕU teenust kasutada igast Eestimaa punktist ning ka liikumise pealt. „KÕU internetiteenus katab Eestit 98% ulatuses. Kliente on meil täna ligi 12000 ja nendest umbes 2/3 on otsustanud koduseadme kasuks,“ ütles ta.
„Eelmisel nädalal avasime koostöös Eesti Postiga uue võimaluse tellida KÕU internetiseade koju kas internetist või telefoni teel soovitud aadressile ja kliendiga kokkulepitud ajal. Tegu on väga lihtsa ja mugava teenusega just maapiirkondades elavatele inimestele,“ rääkis Teesalu viimase aja arengutest. Seadme kohaletoimetamine on kliendi jaoks tasuta.
Lisaks Eesti Energia teenindusbüroodele ja kojutellimise võimalusele saab detsembrikuust KÕU kodu- või mobiilse seadme osta ka kõikidest Euronicsi ja Plussmiinus elektroonikakauplustest üle Eesti. Klient saab lepingu sõlmida internetis sisenedes Eesti Energia e-teenuste keskkonda https://eteenus.energia.ee/eraklient/main
Paralleelselt müügikanalite laiendamisega jätkab Televõrgu AS investeeringuid sidevõrgu arendamisse. Lisaks võrgu rajamisse investeeritud 50 miljonile kroonile, suunatakse sel ja tuleval aastal võrgu laiendamisse ning kiiruse tõstmisesse täiendavad 30 miljonit krooni. Lisainvesteeringute tulemusel suudab sidevõrk pakkuda kvaliteetset internetiteenust kokku 25 000 kliendile.
KÕU on mobiilne internet, mis on mõeldud kasutamiseks kohtades, kus internetti pole seni olnud, või inimestele, kellel on liikuva eluviisi tõttu oluline interneti kättesaadavus üle Eesti erinevates kohtades ning ka ühest punktist teise sõites. KÕU interneti kasutamiseks pakub Eesti Energia kodu- ja mobiilset seadet. Täna katavad 98% Eestist KÕU teenusega 95 tugijaama.

Allikas: Äripäev

Wifi-ruuterid söövad lapsi ja vallutavad maailma

Vaikselt kapi otsas tulukesi vilgutav wifi-ruuter võib tunduda süütu karbikesena, mis aitab maailma tuppa ja klassiruumi tuua ilma tüütuid juhtmeid vedamata.

Aga mõelge uuesti!

Wifi-ruuterid kiirgavad, nad kiiritavad, nad väljastavad radiatsiooni!
Ilmselt on sul vähe aimu, misasi see kiirgus on, aga igaks juhuks pead sa seda kartma, sest isegi teadlased ei oska ega suuda seda ohtu ümber lükata, vaid ajavad mingit metafüüsilist-filosoofilist mulli stiilis “Midagi ümber lükata polegi võimalik, teooria toetuseks saab vaid tõendeid koguda…”

Wifi-ruuteritel on antennid ehk kiirekahurid, mis tulistavad sinu pihta vähkkasvajaid. Aga nende tegelik sihtmärk on Sinu laps, Sinu armas nunnu süütu beebike. Wifi-ruuterid söövad lapsi!

Kui nad on lapsed nahka pistnud, kasvavad wifi-ruuterid ilmatu suurteks ja ründavad meie linnu ja külasid.

Invasioon on alanud.

Allikas: Wellington Grey. net

Eestis on praegu 1151 avalikku WiFi leviala

Internetiportaali WiFi.ee andmeil on Eestis hetkel 1151 avalikuks kasutamiseks mõeldud atesteeritud WiFi leviala.Kõige enam on WiFi.ee atesteeritud avalikke WiFi levialasid maakonniti Harjumaal, kus on kokku 418 leviala, sealhulgas 365 neist Tallinnas, vahendab BNS. Harjumaale järgnevad Põlvamaa 158, Tartumaa 95, Pärnumaa 72, Lääne-Virumaa 50, Valgamaa 49, Ida-Virumaa 48, Saaremaa ja Viljandimaa 46, Läänemaa 42, Võrumaa 31, Jõgevamaa 30, Hiiumaa 25, Raplamaa 18 ning Järvamaa 16 levialaga.
Kõige vähem levib WiFi Ruhnu ja Kihnu saarel, kus on vastavalt viis ja kaks leviala.
Viimati lisandus traadita interneti leviala Tallinnas Ülemiste City hotelli Mercado ja Veskimetsa ratsakeskusesse ning Otepääl hotelli GMP Clubhotel, Edgari külalistemajja ja Lille hotelli. Esimene avalik WiFi leviala avati Eestis 2001. aasta mais. WiFi (Wireless Fidelity) on ainus traadita andmeside standard, mis on integreeritud Linuxi, Windowsi ja Apple’i operatsioonisüsteemidesse.
18. oktoobril kirjutas Enn Heinsoo Äripäevas, et WiFi on pealtkuulatav verstade kauguselt. Avaliku ja koduse WiFi turvalisuse puhul ei saa olla liiga paranoiline — murdmisvahendid on odavad ja pealtkuulamine avastamatu.
Traadita andmeside ohtusid käsitleval üritusel Wardriving selgitati, kui õrn ja kaitsetu WiFi tegelikult on. Lisaks sõideti bussiga läbi linna ning registreeriti WiFi-võrkude nimed ning turvameetmed. Ainuüksi Suur-Patarei tänavalt Viru keskuseni sõites avastasime pea viissada võrku.
Turvaekspert Tõnu Samuel rääkis sõidule eelnenud loengul, et kui krüpteerimata andmeliikluse pealtkuulamisega pole mingit probleemi. Tuleb vaid sõita autoga leviala lähedale, panna antenn püsti ning lihtsalt kuulata. Avatud võrgus on krüpteerimata infost näha kõik, mis inimesed kirjutavad ja loevad. Nii saab teada nende nime ning paroolid.
“Inimesi tuleb harida traadita andmeside ohtude teemal. Olukord on masendav. Õhk on paksult tundlikku infot täis ja ikka on kodanikke, kes pealt kuulavad. Pealtkuulajat on samas pea võimatu avastada, suundantenn teeb imesid,” hoiatas Samuel murelikul toonil.
Kaugemalt jälgimiseks sobiv suundantenn ja antennijalg maksavad mõlemad umbes tuhat krooni. Kiire arvutusega selgitas Samuel, kuidas tema esitletud antenniga saab traadita võrke mitme kilomeetri kauguselt pealt kuulata. “Tehnika on läinud odavaks,” tähendas Samuel.

Allikas: Delfi

Shveitsi firma WeRoam ja venelaste Golden Telekom sõlmisid kokkuleppe pakkuda WiFi 35,000 punktis üle maailma.

http://money.cnn.com/news/newsfeeds/articles/marketwire/0336805.htm

WifiKaardistamine

WifiKaardistamine on WiFi saatjate leidmine ja kaardile märkimine.

Kuni võõraste võrkude tööd ei segata, on see legaalne tegevus. Võõra võrgu töö häirimine on
aga kahtlemata kuritegu. WifiKaardistamine toimub selleks loodud tarkvara abil.

NetStumbler Windows kasutajatele, Kismet Linux kasutajatele ja MacStumbler Apple Macintosh omanikele on masskasutuses olev Wardriving-tarkvara. NetStumbler saadab laiali päringuid, mis sunnivad WiFi-seadmed vastama oma nimega: service set identiier (SSID).
GPS-i abil salvestatakse iga saatja asukoha koordinaat ja seejärel saab teabe kaardile kuvada.
Kogutud teavet analüüsides selgub, millised WiFi-seadmed piirkonnas töötavad, millised kanalid on ülekoormatud ja kui kaugele WiFi levib. Kõik programmid ei uuri vastuseid päringutele, Kismet näiteks analüüsib teabe kogumiseks kõiki eetris liikuvaid pakette.
WifiKaardistamine on Eestis kokku kogunud teabe 30 000 erineva WiFi seadme tüübi ja asukoha kohta.
Kaardistamise käigus on selgunud, milliseid seadmeid kõige rohkem kasutatakse.
Kõige populaarsemad WiFi seadmed riigis on:

1. Linksys – 8707 seadet
2. Thomson Speedtouch – 5712 seadet
3. Ericsson HN294 – xxxx seadet
4. Buffalo – 1768 seadet
5. DLINK – 1533 seadet

Järjestuse kommentaariks võib öelda, et WiFi saatja Speedtouchi olemasolu tähendab üldiselt, et asulat läbib ADSL liin ja kasutusel on digitelevisioon.
20,000 WiFi ala on suletud WEP või WPA võtmega. 10,000 WiFi ala on avatud või kasutavad ligipääsuks muud piirangut, nagu näiteks MAC-ilter, konkreetne IP-aadress,
autentimine mobiili abil. 2,4 GHz WiFi toimib kanalitel 1-14. 8610 saatjat kasutab 11. kanalit. 7294 saatjat kasutab 1. kanalit. 7065 saatjat kasutab 6. kanalit. Vaid 17 saatjat kasutab tööks 14.
kanalit ja vähesed 13 kanalit.

Asjad, mida on kasulik teada:

1. Saatjad täidavad erinevaid eesmärke, iga leitud WiFi saatja pole ligipääs Internetti.
2. Leitud saatjad paiknevad kaardil leiukohas, mitte asukohas. (Linnas tänavatel ja maal teede servas, kus wardriver liigub.)
2. Saatja tegelikku asukohta iseloomustab SNR (signal to noise relation, signaali ja müra suhe).
Mida suurem SNR, seda lähemal olete saatjale, seega, selle järgi on võimalik saatjaid leida.
3. Saatja märkusega Peer on arvuti WiFi Ad-Hoc (pordist porti) modes.
4. Luku ehk WEP-key puudumine ei tähenda ligipääsu võrgule. Võõrale arvutile ei omistata IP-aadressi või küsitakse vajalikud parameetrid avaekraanil.

Täpsemaid selgitusi WifiKaardistamist ja infot osalemiseks saab aadressilt
http://kaardistajad.wifi.ee/

Artikkel ilmus 2007 aastal arvutiajakirjas X.

TCO kiitis heaks vaid kaks mobiili kümnest

Kontoriseadmete hindamise ja märgistamisega tegelev organisatsioon TCO kiitis heaks vaid kaks kiirguse, kommunikatsiooni ja ergonoomiliste omaduste hindamiseks läbiviidud testis osalenud kümnest mobiiltelefonist.

TCO heakskiidu said Sony Ericssoni S500i ja W580i, ülejäänud telefonidest kukkusid läbi nõudmistele mitte vastavate kommunikatsiooni ja ergonoomiliste omaduste tõttu, vahendas Forbruker.no.

Testis osalesid veel Samsung SGH-i600, HTC S310, Nokia N95, Nokia 2610, Nokia 5500 sport, Nokia E65, Nokia E90 ja Sony Ericsson P1i.

Kuigi TCO on SAR kiirguspiiri seadnud maailma tervishoiuorganisatsioonist (2 W/kg) tunduvalt madalamale (0,8 W/kg), vastasid kõik testitud telefonid selles osas TCO nõudmistele.

Allikas: Tarbija24

Kuidas ennast mobiili kiirguse eest kaitsta ?