Sidepäeva tulemused

26 juuli toimus meil suur tornidevaheline sidepäev. Üritasime Munamäe ja Tornimäe vaatetornide vahel WiFi lingi luua. Kas see meil õnnestus, loe selle lingi alt.

Tasuta interneti leviala tõotab pealinnas tasapisi laieneda

http://www.postimees.ee/?id=21105

WiFi teemaline saade Vikerraadios

10. 07. 2008 käsitleti WiFi teemat lähemalt saates Huvitaja, Vikerraadios. Juhtmevaba side teemat käsitlevad saates Veljo Haamer portaalist WiFi.ee ja Veiko Tamm ajakirjast Maatriks. Räägitakse WiFi levikust eestis ja selle edasisest arengust. Vastatakse samuti kuulajate küsimustele.

Saadet saab kuulata siit

Müntidega WiFi-masin

Ajalugu kordub. Kui keegi on mõelnud, et müntidega töötavad telefoniautomaadid on kauge minevik, siis uude aega sobivalt on riistvaratootja Handlink loonud müntidega töötava Wi-Fi pääsupunkti.

Seadmesse tuleb sisestada mündid, mille peale trükitakse välja pilet ligipääsukoodidega, mida kasutades pääseb internetti.

Kui makstud aeg saab läbi, lõpeb ka ühendus. Seade on peamiselt mõeldud hotellide, kohvikute ja muude avalike kohtade tarbeks. Kahjuks ei toeta nimetatud retrohõnguline vidin paberraha ega pangakaarte.

Allikas: http://www.reghardware.co.uk/2008/06/09/handlink_wi_fi/

Parvlaevasadamates nüüdsest tasuta WIFI

Alates esmaspäeva õhtust saab neljas suuremas sadamas kasutada traadita võrguühendust. AS-i Saarte Liinid arendusjuhi Peeter Oopkaubi sõnul levib tasuta traadita internetiühendus Kuivastu, Virtsu, Heltermaa ja Rohuküla sadamas. “Peamiselt levib internet praamide ootealade territooriumil,” ütles Oopkaup, lisades, et see tähendaks 60 korda 200 meetrise ala traadita internetiga hõlmamist.

Saarte Liinid panustas internetiühenduseks vajalike ehitustööde tegemisse 40 000 krooni. Lisaks hakatakse maksma seadmete üüri 5800 krooni ulatuses kuus. Oopkaup ütles, et sadamates asuvas võrgus pakub traadita ühendust Elion. “Ühe sadama lahendus peab võimaldama üheaegselt ühenduda minimaalselt 50 kliendil,” märkis Oopkaup.

WiFi Orienteerumine Raplas

Võistlus on ainult mõne päeva kaugusel.
http://wifi.rvg.edu.ee/

Naabri wifi kasutamine Soomes karistatav

Soomes mõistis Salo kohus avatud traadita interneti võrgu loata kasutamise eest rahatrahvi. Tegemist on teadaolevalt esimese taolise kohtuotsusega Soomes.

Kohus teatas oma otsuses, et teisele inimesele kuuluva seadme ja võrguühenduse kasutamine enda huvides on ebaseaduslik ja mõistis naabri internetiühendust kasutanud mehele kaheksa päevapalga suuruse trahvi, vahendab yle.fi ajalehte Hämeen Sanomat.

Ebaseaduslik traadita interentivõrgu kasutamine tuli välja, kui politsei uuris ühe Salo ettevõtte infopanka tehtud sissemurdmist.

Ettevõtte endist töötajat kahtlustati ka infovarguses, kuid see jäi kohtus tõendamata. Soomes on arutletud juba pikemat aega avatuks jäetud või jäänud tugijaamade kasutamise seadsulikkuse üle.

Wifi turvalisuse teemaline videolõik TV-s

Mõniaeg tagasi oli TV3-s väike lõik wifi turvalisusest, kes seda ei näinud, siis neil on seda võimalik vaadata siit:

Skype kasutajatele Wifi & Wardriving teemaline jutukas

#WiFi & Wardriving & Raadioside hosted by janno6.

Join now

---

Chat about what's on your mind. More about public chats.

WiFi õhupallis

Google tunneb tõsist huvi õhupallifirma Space Data Corp vastu, kes tegeleb spetsialiseeritud teleteenuste pakkumisega mikihiiremaa lõunaosariikides. Firma lennutab õhku spetselektroonikaga õhupalle, mis toimivad tuhandeid ruutkilomeetreid katvate lendavate „mobiilimastidena“.

Google huvi on väga tõsine, mis ulatub kuni võimaliku ülesostmisenigi. Balloonid on efektiivne moodus katta hõredalt asustatud piirkondi traadita võrguga, kirjutab Wall Street Jounal.

Õhupallide üleslennutamine on kümnetes kordades odavam, kui mobiilimastide ehitamine. Ühe ballooni hind koos õhkulennutamisega on 50$, vajalik elektroonika maksab 1500 $ ja juurde on arvestatud 100$ tasu aparaadi leidjale allakukkumisel.

Ühe ballooni lennuiga on ca 24 tundi, kuni hävivad ülemistes atmosfäärikihtides ja aparatuur alustab langevarju abil tagasiteed maapinnale. Kui see puudus ületada, siis on võimalik ehitada väga kiiresti ja võrreldes alternatiividega odavalt kogu maad kattev traadita võrk. Ühendriikides on käimas hetkel üpris atraktiivne üleriigiline 700 MHZ ribalaiuse oksjon, kus osaleb ka Google. Space Data Corporation on varasemalt kinnitanud, et nad suudavad kogu Ühendriikide territooriumi katta WiMaxi võrguga 370 õhupalli abil, kui tavalisi mobiilimaste läheks selleks vaja ligikaudu 22 000.

Eesti on USA’st pindala poolest 217 korda väiksem, mis tähendab, et kogu Eesti territooriumi katmiseks läheks vaja 1 — 2 säherduselt varustatud õhupalli. Eesti rahas maksaks praeguste tehniliste tingimuste juures taolise võrgu „üleval“ hoidmine aastas 6 624 miljonit krooni, kusjuures sisse on arvestatud ka võrguhalduri tarbijamäng — igaüks kes leiab allakukkunud õhupalli saab üle 1000 kroonise leiutasu — iga päev.

Loomulikult saab soovi korral asja külge inkorporeerida erinevaid positsioneerimisseadmeid ja Space Data Corp kombel arendada koostööd näiteks matkahuvilistega, kes GPS’i abil asjad metsast kokku korjavad.

Kulusid võimalik kõvasti optimeerida ka selle abil, et suurem osa allasadanud elektroonikast peaks olema korduvkasutatav.

Traadita Wiki

Avatud on nüüd Traadita Interneti Entsüklopeedia ehk Traadita Wiki. Praegu küll veel pisut toores, aga me areneme ;)

http://wiki.wifi.ee/

Küberpätt murrab kodusesse WiFi-võrku paroolist hoolimata

Eksperdid: kaitsmata võrku võib pidada mingis mõttes turvalisemaks kui krüpteeritut.

Valdav osa Eestis salasõnaga turvatud traadita interneti võrke on internetist leitavate õpetustega lahti murtavad kümne minutiga.

Suurem osa salasõnaga varustatud WiFi-võrke kasutavad vananenud krüpteeringut, mis suudeti lahti murda juba 2001. aastal. Internetifoorumites Vasara luku turvalisusega võrreldav WEP-krüpteering nõuab arvutihuvilisel lahti murdmiseks keskeltläbi kümme minutit.

Arvutihuviline Priidu soovis enda sõnul esmalt internetist leitud õpetust kasutades oma oskusi proovile panna, kuid õnnestumise järel kasutab ta salaja juba kuid naabrite WiFi-võrke. “Kasutasin Bactracki-nimelist netist leitud programmi ning järgisin samm-sammult juurde antud õpetust. Enda vana sülearvutit kasutades kulus naabri võrgu turvakoodi saamiseks umbes veerand tundi,” selgitas Priidu.

Allikas: EPL

2007 aasta WiFi toode

2007 aasta WiFi tooteks valiti USAs SD mälu/WiFi kaart fotoaparaatidele. See kaart suudab äsja pildistatud pildi kohe veebi üles laadida.

Opel WiFi

Uuri kuidas ühest tavalisest Opelist tehakse mobiilne sõiduvahend.

http://www.portal.ee/opel/

Norby hakkab ehitama mobiilset andmesidevõrku

Telekomifirma nägemuses asendab mobiilne WiMAX tulevikus praeguse WiFi.

Norby Telecom, mille suuromanikuks on Guido Sammelselg, ostis 2,3 GHz sagedusala litsentsi omanud ettevõtte GVS Projekt. Ettevõtte juhatuse liikme Karel Kanneli sõnul plaanitakse selles sagedusalas arendada välja uus andmesidevõrk. “Loodame, et aasta lõpul saame avada esimese testvõrgu.”

Kanneli jutu järgi on arendusse mineva tehnoloogia peamine erinevus võrreldes praeguse 3,5 GHz sagedusel töötava WiMAXiga mobiilsus. “Selle sageduse peal on olemas oluliselt rohkem WiMAX-seadmeid – PCcardi või USB vastuvõtjad, PDA-d, Tablet-PC-d ja isegi mobiiltelefonid,“ rääkis Kannel. “Meie pikem nägemus on aga see, et peagi hakkab Intel tootma arvutitesse WiMAX-kiipe. Siis saab WiMAXi sülearvutiga kasutada samuti, nagu praegu WiFit.”

Allikas: ÄL

Kasutajad eelistavad omale Linksys WRT54GL

Korraldasime siis väikse hääletuse enne aastavahetust siin samas blogis. Küsisime, et millise wifi ruuteri ostaksid vastavalt oma rahalisele võimalusele ja valiku tegime ka üsna kirju - alates mõnesaja kroonistest „säästuruuteritest“ kuni paarituhande krooniste proffiseadmeteni. Küsitlusest selgus, et rahvas teab mis on hea. Esimese ja teise koha vallutasid omale Linksyse WRT seeria ruuterid vastavalt WRT54GL ja WRT54G. Kolmandat kohta jäid jagama omavahel Trendnet tew-431BPR, Cisco Aironet 1250 AG ja colubris InReach MAP-320R.

Wifi kolmeks aastaks praamile

Hiiumaa ja mandri vahel kurseerivale parvlaevale St.Ola loodud tasuta Wifi leviala toimib praeguste kokkulepete kohaselt 2010. aasta 1. novembrini. Vastava lepingu on allkirjastanud vedaja OÜ Väinamere Liinid ja Hiiumaa omavalitsuste liit (HOL).

St.Olale internetivõrgu loomine läks vedajale maksma ligi 30 000 krooni. Võrgu püstitamise kuludest 14 750 krooni lubasid enda kanda võtta hiidlased.

Vedajaga läbirääkimisi pidanud Hiiu maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Aare-Villu Kattel teadis, et selle aasta sees maksab HOL vedajale enamuse summast ära.

“Puudujääv 4000 krooni peab olema makstud hiljemalt jaanuari lõpuks,“ vahendas Kattel.

Wifi leviala loodi parvlaevale St.Ola tänavu juulis. Katteli sõnul on vedaja olnud väga mõistev ning võimaldanud poole aasta jooksul reisijail tasuta WiFit kasutada.

Allikas: Saarlane.ee