esmaspäev, 31. märts 2008

Wifi turvalisuse teemaline videolõik TV-s

Mõniaeg tagasi oli TV3-s väike lõik wifi turvalisusest, kes seda ei näinud, siis neil on seda võimalik vaadata siit:

laupäev, 22. märts 2008

WiFi õhupallis

Google tunneb tõsist huvi õhupallifirma Space Data Corp vastu, kes tegeleb spetsialiseeritud teleteenuste pakkumisega mikihiiremaa lõunaosariikides. Firma lennutab õhku spetselektroonikaga õhupalle, mis toimivad tuhandeid ruutkilomeetreid katvate lendavate „mobiilimastidena“.

Google huvi on väga tõsine, mis ulatub kuni võimaliku ülesostmisenigi. Balloonid on efektiivne moodus katta hõredalt asustatud piirkondi traadita võrguga, kirjutab Wall Street Jounal.


Õhupallide üleslennutamine on kümnetes kordades odavam, kui mobiilimastide ehitamine. Ühe ballooni hind koos õhkulennutamisega on 50$, vajalik elektroonika maksab 1500 $ ja juurde on arvestatud 100$ tasu aparaadi leidjale allakukkumisel.

Ühe ballooni lennuiga on ca 24 tundi, kuni hävivad ülemistes atmosfäärikihtides ja aparatuur alustab langevarju abil tagasiteed maapinnale. Kui see puudus ületada, siis on võimalik ehitada väga kiiresti ja võrreldes alternatiividega odavalt kogu maad kattev traadita võrk. Ühendriikides on käimas hetkel üpris atraktiivne üleriigiline 700 MHZ ribalaiuse oksjon, kus osaleb ka Google. Space Data Corporation on varasemalt kinnitanud, et nad suudavad kogu Ühendriikide territooriumi katta WiMaxi võrguga 370 õhupalli abil, kui tavalisi mobiilimaste läheks selleks vaja ligikaudu 22 000.

Eesti on USA’st pindala poolest 217 korda väiksem, mis tähendab, et kogu Eesti territooriumi katmiseks läheks vaja 1 — 2 säherduselt varustatud õhupalli. Eesti rahas maksaks praeguste tehniliste tingimuste juures taolise võrgu „üleval“ hoidmine aastas 6 624 miljonit krooni, kusjuures sisse on arvestatud ka võrguhalduri tarbijamäng — igaüks kes leiab allakukkunud õhupalli saab üle 1000 kroonise leiutasu — iga päev.

Loomulikult saab soovi korral asja külge inkorporeerida erinevaid positsioneerimisseadmeid ja Space Data Corp kombel arendada koostööd näiteks matkahuvilistega, kes GPS’i abil asjad metsast kokku korjavad.

Kulusid võimalik kõvasti optimeerida ka selle abil, et suurem osa allasadanud elektroonikast peaks olema korduvkasutatav.